Eile möödus 70 aastat Varssavi ülestõusu algusest, mille käigus surusid Natsi-Saksamaa väeüksused linnas maha Poola eksiilvalitsusele lojaalse vastupanuliikumise ülestõusu.
Varssavi ülestõusu algusest möödus 70 aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola eneseteadvuses tähtsal kohal olevat tähtpäeva meenutati hommikul Varssavi Powązki sõjaväekalmistul. Mälestusüritustest võtsid osa nii Poola riigi esindajad kui ka sajad ülestõusust osavõtnud.
Lisaks toimusid mälestusüritused kogu linnas. Varssavi ülestõusu juhi kindral Tadeusz «Bór» Komorowski hauale asetas pärja teiste seas tema kauge sugulane, praegune Poola president Bronisław Komorowski.
«Me seisame ebatavalises paigas. See on ilmselt suurim sõjakalmistu kogu Euroopas. Siia on maetud sadade tuhandete inimeste tuhk,» märgis riigipea endistele võitlejatele. «Nad surid, sest Varssavi tõusis linna ja kogukonnana üles vabadusvõitluseks.»
63 päeva kestnud ülestõusu käigus surusid sakslased vastuhaku vahendeid valimata maha, tapsid eri andmeil 150 000 kuni 250 000 inimest ning tegid hoolimata lubadustest maatasa Varssavi kesk‑ ja vanalinna. Natsi‑Saksamaa poolel hukkus 17 000 sõdurit.