Seda Tuglase 1920. aastal ilmunud ekspressionistliku novelli pealkirja ei laenanud ma mitte kujundi otsimiseks tänavusele tulikuumale suvele, vaid märkimaks lugemisel kogetud hetkelist hurma, mida noored hispaania filoloogid on pakkunud, tõlkides üheks Argentina nüüdisaegse romaani algatajaks peetud, saksa juurtega Roberto Arlti (1900–1942) kuus juttu eesti keelde.
Sest kui tahame näidet kirglikust kirjutusest, milles terved laused või lõigud tõusevad kujundiks ja võrdlused võimendavad tunnete kõige hämaramaid või koguni teadvustamata kihte, siis jutukogu niminovell sobib selleks igati. «Ester Primavera» (nii hispaania kui itaalia keeles ’kevad’ – naise nimi on ühtlasi sümbol) tiisikerist minajutustaja ootab koos oma värvikate kaaslastega Santa Mónica mägisanatooriumis – kohe tekib võrdlus Thomas Manni «Võlumäega» – vältimatut surma. Temast endast on jäänud vaid patsiendi number «seitse».
Seitsesada päeva on minajutustaja mõelnud Ester Primaverast kaheksasaja kilomeetri kaugusel Buenos Airesest – arvud on siin maagilise sõnakasutuse vahendid. Ta on kunagi tõrjunud Estri armastuse enda vastu, kuigi on teda armastanud. Ta on käitunud alatult, sest on võtnud Estrilt usu maisesse headusse, mida armastus eneses kannab. Nõnda on ta ka ennast maha salanud.
Nüüd lohutab ta end mõttega Estrist: «Nagu soe tuuleõhk puhub Ester Primavera nimi üle põskede. Tango voogab üle ängis maa, kus naistel on sirelilillad kingad ja meeste näod on armidest ja noahaavadest kirjud nagu maakaart.»
Stopp! «Tango» ongi üks Arlti juttude võti. Tangorütmis kirjutatud (tarretunud pinge, kolm metsikut sammu, raiuvad peapöörded, tagasivõtt ja uus sisenemine – «orgialik kuraditemp», nagu ütleb Arlti põlvkonnakaaslane, teine suur argentiinlane Jorge Luis Borges) on ka novell «Jube öö».
Ricardo Stepens on andnud kohaliku itaalia maffiapere tütrele Juliale lubaduse abielluda, kuigi «see on niisama hästi kui kuritegu», kordab ta endale mantrana. On öö enne pulmi. Ja mitte lihtsalt öö, vaid Buenos Airese ihar öö, milles Ricardo ja Julia veel vallalistena taksos ringi sõidavad. Siis teeb Ricardo ainsa otsuse – ta põgeneb kuriteo eest. Kuid see ei tühista kuritegu ennast, nagu pole võimalik põgeneda surma eest.
Kogumiku pikim jutt «Läbikukkunud kirjanik» – halastamatu satiir kirjanduselu tühikargajate aadressil – lõpeb kibestunud veendega: «Milleks rühmata viljatutes lahingutes, kui tee lõpus ootab autasuna ikkagi sügav haud ja lõputu olematus.» Aga ometi, see eksistentsialistlik tees, Arlti kirglik eitus ei mõju masendavalt, sest see on kannataja «hääl sügavikust».
Suvised sirvimised
Roberto Arlt «Ester Primavera»
Hispaania keelest tõlkinud Ruth Sepp, Pirkko Põdra, Triin Lõbus
Loomingu Raamatukogu 17/19
Tallinn, 2010
108 lk
«Suvised sirvimised» on rubriik, kus
Rein Veidemann tutvustab väärt raamatuid.