Ilves: paljud Eesti saatusekaaslased ei osanud iseseisvusega midagi teha

President Toomas Hendrik Ilves Foto: Liis Treimann

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tulevad paljude Eesti saatusekaaslaste hädad sellest, et nad ei osanud Nõukogude Liidu lagunemise järel ootamatult kätte kukkunud iseseisvusega midagi peale hakata.

«Erinevalt enamikest saatusekaaslastest suutis Eesti taastada oma iseseisvuse demokraatliku riigina. Iseseisvus ei tulnud meile ootamatult, nagu paljudele teistele. Kuidas ja mida teha, oli eestlastele ammu selge, isegi kui need tulevikuvisioonid olid väga erinevad. Osa hädadest, mida me täna näeme oma kunagiste saatusekaaslaste puhul, tulenevadki sellest, et nood leidsid end iseseisva riigina ootamatult,» ütles Ilves täna Kadriorus taasiseseisvumispäeva vastuvõtul peetud kõnes.

President tõdes, et Eesti Kongressis, Rahvarindes, IME programmis, Noorte Foorumis ja loomeliitudes olid debatid käinud juba mitu aastat enne iseseisvumist ja Eestis teati, et Eesti Vabariik tuleb taastada, mitte mingit uut moodustist luua.

«Teadsime, et on vaja oma raha. Et on vaja liikuda Lääne suunas. Et tuleb taaslõimuda Euroopaga, meie oma kultuuri hälliga. Kõik see oli selge ammu enne 20. augustit 1991. Tunne, et see, et kõik läks nii õnnelikult nagu läks, oli iseenesest mõistetav. Me teadsime ette, kuidas meie riik peaks välja nägema. Võib-olla naiivseltki perfektsust nõudes. Eesti riigist pidi saama sõna- ja muude vabadustega demokraatlik õigusriik. Nagu Läänes. Nagu päris,» rääkis riigipea.

Tema sõnul võib viimastel kuudel aduda aina selgemalt, et kõik pole üldse nii enesestmõistetav.

«Juba läinud aasta lõpul, vaadates, mille vastu ukrainlased Maidanil protesteerisid, nägime, et mujal on läinud teisiti. Olime vaikselt täheldanud, kuidas paljudes riikides sõnavabadus, ja teisedki vabadused, millega meie oleme ühe põlvkonna vältel ära harjunud, on tasapisi tasalülitatud. Isegi tasane protest on raudrusikaga maha surutud. Rääkimata viimase nelja kuu sündmustest. Oleme pealt vaadanud, kuidas kogu viimase poole sajandi enesestmõistetavad arusaamad on maha tallatud. Terminid nagu agressioon, okupatsioon, seadusetus, sõda on äkki taas täiesti aktuaalsed,» lausus Ilves.

President tõdes, et liberaalne demokraatia ei ole enam endastmõistetavalt hea asi isegi Euroopa Liidu sees, kui vaadata viimaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi või mõne Euroopa liidri väljaütlemisi.

Ilves märkis, et kui Eesti oleks laulev revolutsioon, kus rahumeelne vabakonna, kultuuriinimeste ja poliitikute ühistegevus tõi vabaduse, seekord enam ei töötaks.

«Eelmine kord oli meil vastas suuresti ise Lääne poole vaatav valitsus. Mis hoolimata Leedus ja Lätis toime pandud veretöödest ei vastandanud end Läänele. Nüüd leiame enda kõrval Lääne põhiväärtustega vaenujalale asetunud ideoloogia. Sallivus, vabad valimised, riigi ja kiriku lahusus, sõnavabadus, kogunemisvabadus, olla degeneratsioon. Vene meedia taandumine vaba ajakirjanduse põhimõtetest sunnib seda valdkonda täiesti uue pilguga vaatama,» rääkis president.

Ta nentis, et naaberriigis on praegu olukord, kui kirikutegelased õnnistavad tapariistu, ideoloogid kutsuvad üles muulaste, antud juhul ukrainlaste, tapmisele, kultuuritegelase staatus põhjustab kadunuks jäämist, nagu võis äsja näha ühe Ukraina režissööri puhul ning ukraina keele õpetamist keelustatakse, nagu juhtus Krimmis läinud nädalal.

«Sellele kõigele ässitab ja selles lööb kaasa kultuuriintelligents. Mida osutas äsja nähtud leniriefenstahllik niinimetatud biker show Sevastoopolis. Tõeline Gesamtkunstwerk. Ehk siis: mis tõi meile vabaduse, see teist korda enam ei too. See kõik paneb meid uue olukorra ette, mis ei ole normaalne ei idas ega läänes,» ütles Ilves.

Riigipea sõnul on viimased pool aastat tõestanud, et Eesti järjekindel ponnistus täita NATO kaitsekulutuste kohustust polegi nii ilkumisväärne.

«Üleolev suhtumine psühholoogilisse kaitsesse ei tundugi arukas, nähes, kui jõhkralt ja massiliselt treitakse maailma avalikkusele valesid Ukraina kohta. Tähendab, ootamatult ja dramaatiliselt muutunud keskkond me ümber sunnib meid ümber hindama seda, mida pidasime endastmõistetavaks. Isegi igavaks. Äkki tuleb arusaam, et see maailm, milles me elame, ei pruugigi olla igavene. Et võib-olla tuleb meil ise panustada selle säilitamise nimel,» lausus ta.

Ilves kutsus üles mõtlema, mida tähendab avatud ühiskonna ja demokraatia kaitse praegu ning mida saab teha, et Eesti inimesed tunneksid end kindlamalt nüüd,  kui ajalugu on  taas  pead  tõstmas. Eeskätt saab Ilvese sõnul olla sallivam, kuna Eesti väiksus on eriti tunda, kui riiki ähvardatakse maa pealt ära pühkida, mida võis lugeda vaid nädal tagasi.

«Meil pole vaja lahterdada omaenda rahvast õigeteks ja teisejärgulisteks. See on täiesti arusaamatu, eriti praegu, kui peaksime oma kaasmaalasi hõlmama, mitte eemale jätma. Samuti, kui vabadus on ohus, siis ei küsita, kes on su partner kodus. Ja igaüks meist, kallid sõbrad, praeguses olukorras on vihkamine tarbetu luksus, haarakem võimalusest sellest üle saada. Kui horisondil on tont teab mis pilved, leppigem ära nendega, kellega oleme viimase 23 aasta jooksul riidu läinud. Palugem vabandust neilt, kellele oleme liiga teinud. Vastakem neile, kes meile liiga on teinud. Leppigem ära,» sõnas Ilves.

Ühtlasi kutsus ta üles mõtlema Kaitseliitu, Naiskodukaitsesse või mistahes Eestit arendavasse seltsi astumisele. «Viimased veerandsada aastat on oma riigi olemasolu andnud meile kõigile nii palju enneolematuid võimalusi,» ütles president.