Sel aastal tabab Eestit üheprotsendine majanduslangus. Palgakasv aeglustub. Koondamised sagenevad ja töötute arv kasvab. Inflatsioonisurve ei taandu.
Palgakasvu ootused kuivasid ennustuses kokku
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
26. august 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii tõdes rahandusministeerium viimast majandusprognoosi tutvustades. Veel kevadel nimetas rahandusministeerium järgmise aasta keskmiseks palgaks 14 559 krooni, uus prognoos aga kahandas seda pea 500 krooni.
Veel suurem pettumus tabab aga 2010. aasta keskmise palga prognoosi nähes – võrreldes kevadise ennustusega on see üle 700 krooni madalam.
Samas on 2008. aasta keskmine palk selles prognoosis üllatuslikult veidi kõrgem. Rahandusministeeriumi makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste selgitas seda nii: «Kuigi 23. mail avalikustatud esimese kvartali palgastatistika näitas, et palgakasv on aeglustumas, oli aeglustumine siiski meie kevadprognoosis oodatust väiksem.»
See tähendab, et palgakasvu aeglustumine lükkus lihtsalt veidi edasi. «Samas viitavad majandusarengud, et palgakasvu aeglustumine 2009. aastal tuleb kevadel oodatust suurem,» ütles Lõhmus.
Hansapanga analüütik Maris Lauri tõdes, et rahandusministeeriumi suvine prognoos on igati realistlik. Samas näeb pank enda ja ministeeriumi hinnangutes erinevusi.
«Meie ootused on välistasakaalu paranemise ja inflatsiooni pidurdumise osas optimistlikumad, kuna meie hinnangul on sisenõudluse nõrkusel hindadele ja impordile tugevam mõju,» ütles Lauri.
Samuti on pank Lauri sõnul optimistlikum ekspordi osas. «Erinevused pole siiski märkimisväärsed – rahandusministeeriumi pakutud arengukäik on täiesti võimalik,» ütles ta.
Kui palju korrektuure Hansapank oma senistes prognoosides teeb, selgub oktoobris.
Danske Bank jääb oma ennustustes pessimistlikuks. Kui ministeerium loodab järgmisel aastal juba 2,6-protsendilist majanduskasvu, siis Danske prognoos on 1,5–2 protsenti.
«Suuremat taastumist loodame alles 2010. aastalt,» märkis Danske Marketsi analüütik Violeta Klyviene, kelle sõnul tuleb põhjusi otsida vähenenud eratarbimises ja kinnisvaraturu jahenemises, samuti avaldab mõju Eestist väljaspool toimuv.
«Nafta hind püsib endiselt üsna kõrgel, krediidikriisi lainetused raskendavad laenamist ka siin,» ütles Klyviene.