Presidendiproua eraelu ja eeskuju

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti esipaari läbisaamine on jahenenud suhtest hoolimata väga hea. 20. augustil Kadriorus loomerahvast tervitades ei aimanud Evelin ja Toomas Hendrik Ilves eesseisvat skandaali.
Eesti esipaari läbisaamine on jahenenud suhtest hoolimata väga hea. 20. augustil Kadriorus loomerahvast tervitades ei aimanud Evelin ja Toomas Hendrik Ilves eesseisvat skandaali. Foto: Liis Treimann

Meelelahutusajakirja Kroonika eilses numbris avaldatud lembehetked president Toomas Hendrik Ilvese (60) abikaasa Evelin Ilvese (46) ja tundmatu mehe vahel panevad neil teemadel korraks mõtlema.

Kui Eestis peetakse kõrgete avaliku elu tegelaste eraellu piilumist sageli suuremaks patuks, kui on seda faktid-pildid-teod ise, siis mujal maailmas on presidentide, ministrite, pealinnade linnapeade, parlamendisaadikute, kuningate ja kuningannade eraelu ning ka tervis suuremate skandaalide-probleemide ajal ka kvaliteetväljaannete esikülgedel.

Meie presidendipaari jahtunud suhtest on räägitud viimased paar aastat. Väsimuse märke oli juba Ilvese esimese ametiaja lõpus, kuid soov tagasivalituks saada liitis taas, sundis end kokku võtma.

Siiski tulid Kroonika pildid, millel Postimehe andmetel näha ka üht Eestis töötavat välismaalast, ka riigipea lähikondsetele ebameeldiva üllatusena. Paari tuttavad tunnistavad, et viimasel ajal saavad Ilvesed omavahel väga hästi läbi. Seda võis tunnistada esmaspäevasel valitsusliikmete kogunemisel Mulgimaal Ärmal ning ka 20. augustil Tallinnas Kadrioru roosiaia vastuvõtul. Nad saavad hästi läbi, justkui sõbrad, kes on oma erimeelsused lahti rääkinud ja omavahel kokku leppinud.

Evelin Ilves on oma presidendiproua staatusesse tõusmise esimestest päevadest püüdnud luua omanäolist, värsket, noort, teistsugust riigijuhi kaasa imagot kui tema eelkäijad.

Helle Meri keskendus abikaasa toetamisele ning lõi ja katsetas esimese sõjajärgse presidendi abikaasa kuvandit. Ingrid Rüütel jätkas hoogsalt folklooriuuringuid, tehes presidendiproua staatuse kõrval oma igapäevatööd.

Evelin Ilves valis oma teemaks tervise, spordi, koduse leivateo ja heategevusprogrammid. Ta pole kunagi peljanud olla kõrge staatuse juures ka naine, kellele südameasjaks on tutvustada Eesti disainerite loomingut ja ehteid. Teda on saatnud avalikkuse pidev tähelepanu ning ka kriitika, olgu siis põhjendamatu või põhjendatud. Praegust õppetundi peab ta aga elu üheks valusamaks.

Kui kõik meediaväljaanded ootasid eile Kadrioru kantseleilt mingitki reageeringut, siis pärastlõunal kella 15.20 paiku palus Evelin Ilves oma Facebooki leheküljel vabandust: «Mul on praegu kanda üks raskemaid aegu. Palun andestage, kellele olen haiget teinud.»

Eraelu ja selle puutumatus on ja jääb Eestis alati üheks suurimaks vabaduseks, õiguseks. See kehtib tavakodanike puhul, aga eraelu kaitsele on õigus ka neil, kelle suhtes on avalikkuse huvi tõttu kõrgendatud tähelepanu ja seega ka kõrgemad ootused.

Riigipeade, valitsusjuhtide, ministrite ja riigikogu liikmete, kuid ka näiteks pealinna linnapea eraelu saab aga õigustatult avalikuks ja meie kõigi omaks, kui eraelus eiratakse eetikanorme ja võetakse ära eeskuju ootuse, kui need tuuakse kodust avalikku ruumi paljude silmade alla.

Kõikjal maailmas püütakse hoida riigipäid kui riigisaladuste valdajaid eraelulistest võngetest eemal ka julgeolekuriski tõttu. Sest kui kõrged riigitegelased moraalselt libastuvad, võivad nad muutuda skandaalsete piltide-videote tõttu šantažeeritavaks. Salajane riigiinfo võib jõuda valede silmade ette.

Loomulikult on Eesti presidendipaaril õigus oma eraelu kaitsele, aga kui eraelu tuuakse avalikult väga paljude silmapaaride ette, siis on see kaitse piiratum kui tavakodanikel. Tekib õigustatud huvi. Eesti kodanikel on meie esipaarile selge eeskuju nõue, ootus. Mida väiksem rahvas, seda enam soovitakse presidendis näha rahva südametunnistuse kandjat.

Postimees vestles eile mitme suhtekorraldajaga, kuid keegi ei olnud valmis olukorda avalikult analüüsima. Mõni ei soovinud seda teha isegi mitteametlikult.

«Kõlagu tagurlikult, aga midagi pole teha – positsioon seab siiski mingid piirid. Tuleb järgida kirjapandud, aga ka ühiskonnas suuliselt kokku lepitud reegleid,» leidis üks. «Avalikus ruumis niimoodi käitudes peab avaliku elu tegelane olema valmis, et see tekitab küsimusi.»

Teine leidis: «Maailmas on nii raske aeg, las see suudlus jääb. Tegeleme tõsiste asjadega.»

Kolmas pakkus, et just keeruline aeg maailmas peaks tegema kõrged riigiesindajad kõigis oma käikudes veelgi hoolikamaks.

Copy
Tagasi üles