Igor Taro Ukraina päevik: 30.08

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: mediarnbo.org

Kolleegid Mariupolist annavad teada, et Donetski terrorigrupeeringu info linna sissepiiramisest on täielik desinformatsioon. Linna lääne- ja põhjapoolsed väljasõidud on vabad ning vastase liikumist seal pole. Ida suunal käib kaitsepositsioonide rajamine, kaevikute kaevamine.

Ukraina pool väidab, et vene ründajatel on Mariupoli suunal toss väljas. Ma nende asemel nii optimistlik poleks. Ühtki suuremat operatsiooni ei viida läbi ühe hingetõmbega ning hetkel võib olla lihtsalt etappide vaheline paus, kus vastane hindab olukorda ning peab plaani. Meenutan, et kõigepealt toimusid Novoazovski piiripunktile üksikud rünnakud - piiripunkt tehti sõelapõhjaks mere poolt miinipildujatega. Infrastruktuuri hävitamisest möödus mõni aeg, võimalik, et reisilennuki allatulistamise saaga segas vahepeal plaane. Seejärel otsustati luua platsdarm Novoazovskile. Võimalikud vastase tegevused järgmises etapis: pidev kaugtuli ukrainlaste positsioonide pihta, varustusteede blokeerimine põhjast, dessandi või luure-diversiooniüksuste imbumine tagalasse. Kui kiiresti olukord arenema hakkab, sõltub. Paus võib olla võetud oluliste lääneriikide tippkohtumiste ootuses, et mida sealt ka tuleb. Mingisugust heidutust on sanktsioonid siiski endaga kaasa toonud, vastasel korral ei valetaks Venemaa pidevalt seoses oma vägede sõdimisega Ukraina vastu.

Ilovaiski piiramisrõngasse jäänud üksuste väljatoomise üle on käinud läbirääkimised. Laupäeva hommikul tulid sealt välja esimesed 28 võitlejat. Neid peaks seal olema kõvasti rohkem. Vene dessantväelased on esitanud ultimaatumeid, ähvardades kõiki Gradi-tulega maha tappa, et sundida ukrainlasi alistuma. Tundub, et enamik neist pole alistumisega nõus.

Üks tähelepanek, mis viimase paari päeva uudistega silma torkab, on Ukraina õhuväe tegevus. Õhuvägi on väidetavalt hävitanud kolonne ja vastase tehnikat, aga need juhtumid on alati olnud mujal - kuskil Hartsõzki, Šahtarski või Luhanski all. Seal, kus on hiljuti tunginud Venemaa üksused, pole Ukraina õhuvägi neid puutunud. Iseenesest oleks loogiline üritada tabada vastase tugipunkte, koondumisalasid ja staape. Seda tegevust miskipärast ei näe. Ukraina Rahvuskaart on hõivanud juba üle-eelmisel ööpäeval Kolmsomolskaja asula Starobeševe all, aga pidada seda mingiks oluliseks edasiminekuks ma ei soostuks. See jääb küll Donetski-Novoazovski teele ning on seetõttu oluline terrorijõukude või vene väeüksuste liikumise tõkestamiseks Donetksi ja Starobeševi suunalt, kuid sealt on möödasõidu võimalusi. Telmanove rajoonikeskus on selles suhtes tükk maad olulisem punkt, kuna sinna koondub mitu olulist teelõiku. Selle asula staatus ei ole selge. Skeemil on seal ukraina lipuke märgitud, aga nagu me teame, ei näita need alati reaalset olukorda.

Veel üks tähelepanek on palju kõneainet tekitanud Tochka-U rakettide kohta. Vene meedias on rõõmustatud selle üle, et ukrainlaste raketid hästi ei lenda. Ei tea, kas need on nii vanad või on äkki venelastel olemas mingi võimalus neid saboteerida. Loomulikult on alati võimalus, et tegu on lihtsalt desinformatsiooniga, nagu jutud fosfor- ja kassettpommide kasutamisest, mille tõestuseks avaldati pilte kasutatud suitsugranaatidest.

Ja väike detail tänasest uudisvoost veel. Teatavasti tegutsevad Donetskis Ukraina luure ja diversiooniüksused. Tänane ebaõnnestunud atentaat sealsele esiterroristile Zahhartšenkole peaks olema nende kätetöö. Nad on seal neid vaikselt nottinud. Pušilini autot lasti mitu korda õhku. Lõpuks too tegelane otsustas targu taanduda ja Moskvasse põgeneda. Igal juhul ei saa nad ka Donetskis end turvaliselt tunda.

Luganski suunal olulisi muutusi ega läbimurdeid pole sündinud. Sõda käib sealgi edasi.

Homme (täna, toim) võib päevikusse lünk tulla, sest öösel sõidame rongiga, aga võimalusel teen kokkuvõtte. Kui muidu ei saa, siis teen hiljem kahe päeva kohta juba uuest kohast.

Kiiev väga sõdiva pealinna moodi esmapilgul ei paista. Maidan on ilusti ära koristatud. Veebruari veriste sündmuste epitsentriks oleva tänava ääres on improviseeritud mälestussein hukkunute piltidega. Kõikjal palju riigilipu värvides sümboolikat, patriootilisi üleskutseid ja armeed toetavaid plakateid. Põhjalikum ülevaade kiievlaste elust-olust tuleb.

Moskvas ülikooli lõpetanud ja korrespondendina töötanud Igor Taro Ukraina päevik ilmub originaalis tema Facebooki kontol. Postimees avaldab teksti autori nõusolekul. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles