Väike NATO tippkohtumise sõnastik: S - Ü

Ukraina vabatahtlikud kaitsjad treeningul. Ukraina sündmustega seonduv on NATO tippkohtumise keskseks teemaks. Foto: SCANPIX

Neljapäeval ja reedel Suurbritannias Walesis aset leidval kokkusaamisel on keskseks teemaks Ukraina sündmuste mõju NATO riikide julgeolekule.

S

«-Stanid». Lisaks NATO-välistele Venemaa Euroopa naabritele, kellest enamiku soovi Walesi tippkohtumisel osaleda on Kremli viimase aja teod ilmselgelt suurendanud, on Cardiffis platsis ka suurem osa nende kõhu alla jäävaid Kesk-Aasia riike.

Kutsutud kui «Afganistani piirkonna riigid», on Brüsseli kutsekaardile «jah» öelnud Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan ja Pakistan. Naabrid Armeenia ja Aserbaidžaan saadavad oma esindaja kui ISAFi panustajariigid.

T

Turvapakett. Justkui kartusest midagi ära sõnada on idaliitlaste kaitseametnikud tippkohtumise eel üsna napisõnalised. Ometigi näib alates Ukraina sündmuste lahtirullumisest alliansilt üsna kiirelt uusi toetusmeetmeid saanud Baltimaadel, Poolal ja Rumeenial olevat vähemalt see kindlus, et praegu ainult selle aasta lõpuni kestvaid meetmeid pikendatakse määramata ajaks.

See tähendab, et paralleelselt ja varasemaga võrreldes tugevdatult nii Zokniaist kui ka Ämarist käiv Baltimaade õhuturve jääb kindlasti. Nagu jäävad ka Baltimaadesse ja Poolasse saadetud Ameerika jalaväekompaniid.

Kindel paistab olevat ka see, et Eestile lähimast NATO väekoondisest – Poolas Szczecinis paiknevast Kirdekorpusest – saab artiklile viis pühendatud korpus ja sellele antakse lisaressursse.

U

Ukraina. NATO tunnistas juba möödunud nädalal, et Ukrainasse on tunginud üle tuhande Vene sõjaväelase ja lisaks neile passib veel vähemalt 20 000 Vene vormikandjat otse piiri teisel poolel. President Petro Porošenko saab oma muredest alliansi valitsusjuhtidele ja riigipeadele rääkida kohe tippkohtumise avapäeval peetaval NATO-Ukraina Komisjoni arutelul.

Möödunud nädalavahetusel Euroopa Liidu tippkohtumise eel Brüsselisse kutsutud Porošenko avaldas seal lootust, et alliansi riigid lubavad Walesis tema riigile relvaabi. Otsest rahalist abi saab NATO Ukraina kaitsejõududele anda nelja nende jaoks rajatud usaldusrahastu kaudu. Lisaks kutsutakse kõiki liitlasriike üles andma oma otsepanust hätta sattunud ukrainlaste toetuseks.

Eesti, kelle jaoks oli Ukraina tähtis abistamise sihtriik juba enne konflikti puhkemist, kulutab mitmesuguste kahepoolsete projektide raames tänavu ukrainlaste toetuseks 680 000 eurot. Selle eest antakse nii toiduabi ja ravimeid kui ka korraldatakse näiteks maksukuritegude uurimise projekti. Praeguseks on valitsuses langetatud ka otsus, et lisaks kahepoolsetele toetusprojektidele annab Eesti raha Ukraina kaitsejõudude tarbeks loodud NATO usaldusrahastutesse. Eile õhtuks polnud veel selge täpne summa ega ka see, kas panus tehakse teatavaks juba Walesis.

Ukraina on koos Afganistaniga üks neist kahest riigist, kellele pühendatakse omaette üks Walesi tippkohtumise avalikest lõppdokumentidest. Selles resolutsioonis mõistetakse Venemaa kindlasti tõsiselt hukka nii sissetungi kui ka valitsusvastaste toetamise eest. Samuti pole kahtlust, et meenutatakse juulis Ida-Ukraina kohal venemeelsete jõudude poolt alla tulistatud Malaysia Airlinesi reisilennukit. NATO liikmesriik Holland pole saanud kodumaale omastele matmiseks tuua sugugi mitte kõiki seal võika lõpu leidnud kodanikke. Samuti pole siiani võimalikuks saanud MH17 katastroofi asjaolude korralik uurimine.

V

Venemaa. Helgematel aastatel on Vene riigipäid tõepoolest NATO tippkohtumistele kutsutud. Näiteks Vladimir Putin andis kaunis pahura pressikonverentsi 2008. aastal Bukarestis, kui oli ebameeldiva üllatusena leidnud ürituse lõppdeklaratsioonist alliansi lubaduse võtta ühel heal päeval liikmeks nii Gruusia kui ka Ukraina. Märksa helgemal toonil esines 2010. aastal Lissabonis Dmitri Medvedev, tema jutust võinuks jääda suisa mulje, et raketikilpi asuvad NATO ja Venemaa tegema koos.

Sel korral pole aga keegi Kremlile kutset saatnud. Seoses Venemaa käitumisega Ukrainas on külmutatud sama hästi kui kogu suhtlus Moskva ja Brüsseli vahel. Kui venelastel on NATO-le midagi öelda, saavad nad seda teha suursaadiku vahendusel. Selles valguses tuleks vaadelda ka lähipäevil tõenäoliselt Vene meediasse ilmuvaid uudiseid, kuidas Walesi «otsustati» mitte minna.

Tippkohtumise tutvustuses on alajaotuse «NATO-Vene suhted» alla kirjutatud üsna lakooniline selgitus: «2014. aasta 1. aprillil mõistsid NATO välisministrid hukka Venemaa ebaseadusliku sõjalise interventsiooni Ukrainasse ning Venemaa-poolse Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise. NATO ei tunnusta Venemaa illegaalset ja õigusvastast katset annekteerida Krimm.»

Ü

Ühendatud ekspeditsiooniväed. Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Suurbritannia ja Taani sõlmivad kokkuleppe, mille järgi moodustavad need riigid omavahel ühendatud ekspeditsiooniväe. Praeguste plaanide järgi tähendab see sagedast üksteise pool õppustel käimist ning seeläbi nii koos tegutsemise kui ka üksteise territooriumitel ja nende kaitseks võitlemise harjutamist.

Leppe allkirjastavad riigid pole teinud saladust, et nende otsus ühistegevust suurendada on seotud julgeolekukeskkonnaga, mis pärast Venemaa agressiivset käitumist Ukrainas on märkimisväärselt muutunud.

Üks sagedamini üksteise juures õppustel käimise kiireid kõrvalprodukte saab olema suurenenud heidutus – liitlaste üksused on lihtsalt puhtfüüsiliselt sagedamini üksteise pinnal kohal. Teisalt lihtsustab selline lepe ka laiemalt Põhja-Atlandi Nõukogul kahtlase olukorra tekkides omavahel konsulteerimata üksteisele abivägede saatmist.

Kuigi algatus saab allkirjad Walesi tippkohtumise ajal ja esialgu vaid NATOsse kuuluvatelt riikidelt, pole rajatav riikidevaheline kiirreageerimisüksus ametlikult alliansiga seotud. Ehk teoorias võiks sellega edaspidi liituda ka NATOsse mittekuuluvaid sarnase maailmavaate ja huvidega riike, näiteks mõni vastne süvendatud koostöö programmi maa.

Praegu on selle ühendatud ekspeditsiooniväega liitumise vastu huvi ilmutanud ka Kanada, kel sarnaselt suurema osaga uue algatuse tuumikgrupist on Lõuna-Afganistanis võitlemise kogemus.

Skeptikud võivad sellest iseenesest heast algatusest rääkides aga küsida aja kohta. Juba aastaid on brittidel käsil samasuguse projekti arendamine koos prantslastega – loodetakse, et käiku läheb see 2016. aastal.