All the lonely people, where do they all belong? See lõik biitlite «Eleonor Rigbyst» kummitab Andres Noormetsa lavastust «Vaterland» vaadates vahetpidamata. Kes on näinud Heinz Edelmanni inimesi filmis «Yellow Submarine», teab, millest jutt.
Puhtast kullast ja teravalt lõikav tants
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Staatilisse rütmi seatud igapäevased tegevused mõjuvad hüpnotiseerivalt ja lavalt ei saa pilku eemale kogu etenduse jooksul.
Laval on kolm lauda, kolm näitlejat ja umbes kolm korda 300 asja. Algab inimeste suhe asjadega. Tegevus toimub vahetpidamata, iga tegelane tegutseb omaette, ometi on kõik liigutused sünkroniseeritud ja rütmistatud.
Lava otstes on muusikud, kelle elektrilise hiiu kandle, akordioni ja laulu peale on laval toimuv tegevus otsekui sämplitud.
Raseerimine, föönitamine, veega lödistamine, müntide lugemine, isegi ajakirja lehitsemine läheb täpselt muusikasse. Lisaks sellele toimub kõik ajaliselt seatult. Näitlejad heidavad aeg-ajalt pilke teise saaliotsa helipuldi poole, mille kohal näitab täpset aega suur kell.
Kell 21 lülitavad kolm üksildast inimest sisse raadiod, kust algavad uudised. Nagu uudised on päris, nii on päris ka kõik muu. Saalis saab nautida juuksevärvi, raseerimisgeeli, söögi, kohvi jne lõhna.
All the lonely people, where do they all come from? Lavastuse lõpetab Heino Elleri «Kodumaine viis». Nüüd on selge, kust need inimesed kõik tulevad. Meie kõrvalt, need olemegi meie. Näitlejad vaatavad esimest korda üksteisele otsa, otsekui avastades teise olemasolu, olles ometi terve lavastuse vältel üksteiselt ventilaatorit, tolmuimejat ja kogu arsenali laenanud.
«Vaterland» on äärmiselt omapärane, irooniline ja lausa lõikav sissevaade inimese (lavastuses küll rõhutatult just eestlase) olemusse. Pole olemas sellist inimest, keda laval nägime, ja pole olemas ka inimest, kes selline ei ole. Me igatseme korda ja samas naudime selle lõhkumist. Oleme üksikud, aga samas koos. Me oleme ratsionaalsed absurdsed paradoksid.
Kogu kontseptsiooni võib tegelikult täiesti vabalt mõtlemata jätta. Ainuüksi puhtvisuaalselt on «Vaterland» puhas kuld ja formuleerimata jäävad mõtted, mida see lavastus tekitab, vaid õilistavad seda. Ja iseennast.
Tantsufestival
«Vaterland»
Lavastaja Andres Noormets
Muusikud Taavi Kerikmäe ja Mari Kalkun
Tegutsejad Anneli Rahkema,
Tarmo Tagamets ja Marianne Kütt
25. augustil Kanuti Gildi saalis Augusti tantsufestivalil