Töötuks jäämise valu leevendab töötukassa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Lähikuudel jääb Eestis töötuks tuhandeid inimesi, kel aitab raskeid aegu üle elada töötukassa, mille varudesse on kogunenud kolm miljardit krooni.

 «Ootame tööhõive alanemist, töötute arv suureneb,» sõnas rahandusministeeriumi peaanalüütik Andrus Säälik. Prognoosi järgi kasvab töötute arv tänavu 2500 ning järgmisel aastal 8700 inimese võrra, ulatudes 43 000 töötuni.


«Aga pilt ei lähe nii negatiivseks kui Vene kriisi ajal 1998. aastal,» rõhutas Säälik. Töökaotusega silmitsi seisjaid lohutab Säälik töötukassaga, mida kümme aastat tagasi ei olnud.


Et töötute read töötukassa mõne aastaga pankrotti viivad, seda kartma ei pea. Töötukassa käsi käis ülihästi neil aastatel, kui majandus mühinal kasvas. Tänu iga-aastastele ülejääkidele on varudes juba kolm miljardit.

Nii et isegi juhul, kui töötuse määr tõuseks 10,7 protsendile, saaks praegu kehtivatel tingimustel hüvitisi välja maksta ilma maksumäära tõstmata vähemalt kolm aastat.
«Jooksvad kulud ületaks siis küll laekumisi, kuid tänu headel aegadel kogunenud tagavaradele poleks tarvis maksumäära tõsta,» tõdes töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paavel.


Samas peab Paaveli sõnul ennustusi tehes arvestama ka teiste majandusnäitajatega peale töötuse määra. «Näiteks on töötus praegu alla viie protsendi, aga hüvitise saajate arv on võrreldav 2003.–2004. aastaga, kui töötuse määr oli kaks korda kõrgem,» märkis ta.


Töötukassa tunnistas, et nemadki ootasid rahandusministeeriumi prognoosi, sest just selle põhjal pannakse kokku järgmise aasta maksumääraprognoos. Selle alusel tehakse omakorda valitsusele ettepanek töötuskindlustuse järgmise aasta maksumäära kohta.


Ent kui rahandusministeerium ennustab järgmise aasta töötuse määraks 6,3 protsenti, siis ettevõtjad näevad tulevikku tumedamana. Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul koondab iga tööstusharu mitu tuhat töötajat.


«Arvan, et tööpuudus kasvab isegi kaheksa protsendi kanti,» tunnistas Kriis.
Kas töötajad uue töö leiavad, ei oska ettevõtjad öelda. Hea uudis on, et tööpuudus on nüüd üle Eesti hajutatud ja selliseid koondamise näiteid nagu Kreenholm karta pole.


Töötajate vähendamist on Kriisi sõnul oodata peamiselt väikeettevõtluses, kuid paljudes valdkondades. «Näiteks finantsteeninduses ja äriteeninduses on tööjõudu juba vähendatud. Tööstuses on see protsess mõnevõrra pikem, kuna seal vabaneb tööjõud alles siis, kui tellimused on täidetud ja uusi peale ei tule,» selgitas ta.  


Kriisi sõnul ei pea õnneks koondamismõtteid heietama tugevad ja ekspordivõimelised ettevõtted, küll aga siseturule orienteeritud väikefirmad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles