Delfit süüdistatakse Kremli-meelsuses

Venekeelse Delfi avaleht eile õhtul Läti ja Eesti portaalis. Foto: Ekraanitõmmised

. Eesti ja Läti venekeelne infokanal jahib tulu, aga küsimus on selles, kas ta teeb seda Eesti julgeoleku arvel.

Delfi nõukogu liige Hans H. Luik pakkus esialgu, et keegi vist blufib, kui väidab, et nädalatagusel konverentsil Riias, kus teemaks meediasõda Venemaa naaberriikides, oli rünnatud tema venekeelset Delfit kui riigivaenulikku ja Kremli-meelset infokanalit. Lõppeks oli ta seal ise kohal ning kinnitas eile Postimehele, et kuulis oma kõrvaga, kui üks Läti analüütik ütles ühel paneelil venekeelse Delfi aadressil ainult mõne sõna, ei enamat.

Tekitamata tühjast nääklust, kes ütles kelle kohta mida ja kui krõbedalt, helistas Postimees eile Läti välisministeeriumi nõunikule Veiko Spolitisele, kes räägib puhast eesti keelt, ja küsis, kas sealne venekeelne Delfi õõnestab Läti julgeolekut.

Ja Spolitis vastas: «Kindlasti, siin ei ole üht väiksemat kahtlustki.»

Teine küsimus: mil määral on Läti venekeelse Delfi toimetus Putini- ja Kremli-meelne?

Vastus: «Ma pole seda uurinud. Aga see on päris jahmatav, kui loed seal pealkirju, mis on täiesti vastupidised nendele, mis on [Delfis] läti keeles.» Spolitise hinnangul on Läti venekeelse Delfi lood Vene propaganda meelsed.

Kaks paralleelmaailma

Kuid see ei paista olema ainult Läti probleem. Täpselt samal päeval, kui Luik viibis Riias konverentsil, avaldas Peeter Helme, kes on töötanud Eesti Ekspressi kirjandustoimetajana, ERR­i portaalis loo «Kaks Delfit – kaks erinevat riigikorda?». Viidates kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövi kajastamisele siinses eesti- ja venekeelses Delfis, tunnistas Helme, et tal jäi mulje, nagu oleks kahe Delfi kaks väljaannet kahest väga erineva poliitilise korraga riigist.

«Venekeelne Delfi mõjus [---] hüsteeriat levitava Kremli propagandapasunana,» tõdes Helme, «mis rääkis Eesti luuraja vahistamisest Pihkvas ning külvas üleüldse siirast kahjurõõmu jänkide tallalakkujatest fašistlike tšuudide käpardliku kohmitsemise peale.»

See, mis Eesti venekeelses Delfis toimub, pole jäänud viimastel kuudel külma sõja vaimus hoogustunud infosõjas märkamata ka siinsel poliitilisel eliidil. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson nentis, et just venekeelne online-meedia, eeskätt venekeelne Delfi, pakub Eestis osa rahva mõjutamiseks eriti tundlikku keskkonda. Ning lisas: «Asjasse pühendumatutel võiks sageli tekkida õigustatud küsimus, kas nende toimetus asub Tallinnas või Moskvas.»

Soovitus kriitikuile

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald pareeris, et jutud venekeelse Delfi Kremli-meelsusest kõlavad lapsikult ja nende eesmärk on meediakanalit pahatahtlikult sildistada. Ta väitis, et on kohanud kümneid nn kriitikuid, kes ei ole kunagi venekeelset Delfit lugenud, aga on püüdlikult rääkinud selle keskkonna kallutatusest.

«Soovitan kriitikutel venekeelset Delfit lugeda,» kirjutas Soonvald välismaalt seminarilt e-kirjas Postimehele. «Mitte ühte lugu või ühel päeval, vaid pikemalt ja süsteemselt. Nii, et tekiks võimalus objektiivselt üldistada ja hinnata. Siis avastatakse, et nn Kremli-meelsus on piinlik silt ja loosung, mille levitamine täidab lihtsalt kellegi halbu eesmärke. Kurja müüdi levitamine on kindlasti kellelegi kasulik. Kardetavasti mõlemal pool idapiiri.»

Enamik meediaeksperte ja arvamusliidreid, kellega Postimees eile venekeelse Delfi tegevust arutas, avaldas arvamust, et kanali töötajaid ja vedajaid kannustavad peamiselt tagant siiski majanduslikud kalkulatsioonid, mitte ideoloogiline kallutatus.

«Delfi ei ole huvitatud niivõrd Putini poliitika propagandast, kuivõrd nendest klikkidest, mida nad arvavad, et annavad selline hoiak ja sellised materjalid, mida nad kasutavad,» pakkus Vitali Belobrovtsev, Tallinna Ülikooli slaavi keelte ja kultuuride instituudi õppejõud. «Oletan, et see pole sihilik Vene propaganda, mis nad teevad, vaid see on see, mis on omane kollasele pressile, kus ei pea lugejat tõstma kõrgemale tasemele, vaid tullakse lugejale vastu.»

Spolitis, kes on jälginud Delfit nii Lätis kui ka Eestis, möönis samuti, et ilmselt üritab kanal erineva lähenemisega eesti- ja venekeelsele lugejale lihtsalt rohkem klikke koguda ja reklaamiraha teenida. «Asi on puhtalt äris – inimesed tahavad raha teenida,» lausus ta, «ja neid ei huvita, kas mängus on riigi huvid ja kas vene keelt kõnelevale elanikkonnale võiks anda rohkem tasakaalustatud informatsiooni.»

Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht ja Tallinna Ülikooli ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ei tõtanud samuti, enne teemat põhjalikumalt analüüsimata, venekeelset Delfit Eesti-vaenulikuks tembeldama. Ta tuletas meelde, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb taluda igasuguseid eriarvamusi. Siiski lisas ta, et vähemalt isikliku mulje põhjal kasutab venekeelne Delfi ülakaalukalt Vene infoallikaid ning toob esile just selle, mis domineerib Vene kanalites.

Ka endine MK-Estonia ja ETV venekeelsete saadete toimetuse peatoimetaja Pavel Ivanov ei soostunud väitega, et venekeelne Delfi on Venemaa-meelne. Pigem tulenevad etteheited kanalile tema sõnul sellest, et võrreldes eestikeelse Delfiga töötab seal vähem inimesi, mis ei võimalda toota kuigi palju originaallugusid; et kohalikke arvamusliidreid, kes esineksid pidevalt venekeelses Delfis, leidub vaid mõni üksik; ja et venekeelne Delfi ei ela pelgalt siinses meediaruumis, vaid vaatab elu laiemalt, mistõttu kanal käsitleb oma tegevust meediapõllu laiendamisena.

«Aga eestikeelne osa auditooriumist,» lisas Ivanov, «võtab seda kui [Vene] poole uudiste tiražeerimist.»

Impeerium tõstab pead

Meediaekspert Raul Rebase arusaama järgi peab venekeelne Delfi tegema ühelt poolt venekeelset ajakirjandust, kuid ei tahaks olla väga riigivastane, ning teiselt poolt peab teenima klikke, et olla majanduslikult elujõuline. Nüüd on nad sattunud olukorda, kus sobiva vahekorra leidmine nende vahel on osutunud võimatuks.

«Nüüd on nii, et enam pole rahul mitte keegi ja probleem süveneb,» väitis Rebane. «Väga paljude venelaste jaoks on Delfi liiga pehme ja paljude eestlaste jaoks liiga riigivastane.» Ja lisas: «Tean, et neil on [Delfis] sisemised konfliktid, nad ei suuda leida lahendusi, missugust stiili valida.»

Hans H. Luik tunnistas eile Postimehele, et Delfi nõukogu on viimase üheksa kuu jooksul olnud venekeelse Delfi küsimustes üsna hell. «Venekeelset Eesti meediat tehakse ikka vene rahvusest inimestega,» selgitas ta, «ja loomulikult me näeme, et osa vene rahvusest inimesi on emakese Venemaa «ründamise» pärast põdema hakanud.» Seetõttu, kinnitas Luik, on Delfi omanikud eraldanud raha moderaatorite juurde palkamiseks ning muutnud Venemaa vallandatud infosõjas kommentaaride kustutamise märksa karmikäelisemaks.

Luik tunnistas, et on märganud, kuidas Delfi keskkonnas on teatav osa nii Eesti kui ka Läti venelastest, kes ei ole rahul sellega, kuidas neid koheldakse, valmis süttima Vene impeeriumi jõujutust. «Mind kui aktsionäride esindajat häirib isiklikult Vene impeeriumi jutt tõsiselt, kuna Vene kommunistid tapsid minu kaks vanaisa,» lisas ta.

Luik möönis, et impeerium tõstab pead kõige rohkem Delfi arvamuslugudes ja kommentaarides. Talle on jäänud mulje, justkui saadetaks enamik sõnavõtte stiilis «Eesti kaitsejõud on tühine pioneerimalev ja Eesti riigi vabadus on juhuslik» mingist, tinglikult öeldes Pihkva sõjaväeosa inforoodust.

Urmo Soonvald kinnitas, et Delfi on näinud meeletult vaeva ja kulutanud raha, et tõenäoliselt Moskvast rahastatud kommentaatorite armee ei rikuks eesti inimeste tuju ja meediakeskkonda. «See sõda on hoogustunud koos sündmustega Ukrainas ja seda sõda peab Delfi sõna otseses mõttes Kremli-meelsetega,» kinnitas ta. «Seega, me teame, mida tähendab tegelik Kremli-meelsus, mitte poolenisti meelelahutuslikul eesmärgil Eestis liikuma lükatud sõnapaar.»

Sellegipoolest väljendasid paljud asjatundjad eile arvamust, et Delfil napib vastutustunnet selle eest, millele ta pinnast pakub. Vitali Belobrovtsev ütles otse, et «kui räägime internetiportaalist, ei saa vastutustundest üldse rääkida».

Riigikogulane Marko Mihkelson aga küsis: «Kas ikka kõik on mõõdetav rahas või tuleb mängu ka kaasvastutus riigi ja kodanike julgeoleku eest?» Online-meedias, möönis Mihkelson, on vabadust rohkem kui traditsioonilises meedias, aga seda suurem vastutus lasub toimetajal.