Ukraina terrorivastase operatsiooni staap on lõpuks tunnistanud ulatuslike alade kaotust Luganski külje all ja viinud oma kaardi rohkem reaalsusega kooskõlla. Vene üksused rajavad okupeeritud alale täiendavat infrastruktuuri, mis toetaks nende pikaajalist sealviibimist.
Kõigepealt paar sõna sellest, millisel kuju venelased Donbassis Ukraina vastu sõdivad. Oli Samara linnas 15. rahuvalvajate brigaad, kus teenib 23-aastane Nikolai. Tal on sotsiaalvõrgustikes palju fotosid endast ja oma võitluskaaslastest. Algul rahuvalveüksuste tehnikaga, millel on vastav markeering.
Seejärel on nad käinud Krimmis ja lõpuks on Nikolai jõudnud Luganski oblastisse, aga tema soomuki eraldusmärkide asemel on miskipärast valged ringid ja vormirõivad kuuluvad mingile, justkui «vabatahtlike» separatistide pataljonile Vitjaz. Põhimõtteliselt vahetavad vene «rahuvalvajad» lihtsalt vormi ja nii saabki neist Ida-Ukrainat «vabastav» «rahvavägi». Palju jutumärke, kuna kogu Venemaa tegevus on üks hübriidjutumärk.
Nagu juuresolevalt kaardilt näha, on terroristid ja vene armee saavutanud Luganski lähistel olukorra, kus rindejoon jookseb mööda Siverski Donetsi jõge. Ma oletasin, et umbes selline miinimumprogramm neil on, sest kaitsta ja kontrollida loodustakistusega piiratud ala on tunduvalt lihtsam.
Venelased on toonud Snižne kanti kaks mobiilset remonditöökoda lahingutehnika putitamiseks. Ukrainale pole see muidugi hea märk.
Lääne pool pole nad nii edukad olnud. Luganski oblastis okupeeritud ala jõeni suurendamine tähendaks vajadust hõivata ka Lõsõtšansk. Sinnakanti on mingeid üritusi olnud, aga seni mitte väga veenvaid. Eks see oli taaskord põhjus, miks toda linna üldse terroristide poolt kevadel hoiti – hea lihtne kaitsta jõega piiratud ala.
Mariupolis on muutunud pisut rahutumaks. Linna lähistel müristas vahepeal suurtükivägi, kuid tegi seda ilmselt ukrainlaste positsioonidelt. Seal on aktiviseerunud vastase diversiooni- ja luuregrupid. Väidetavalt on neid seal rohkesti kasti löödud viimasel ajal. Mõningad kaardid, mis näitavad venelaste lähenemist Mariupolile loetud kilomeetrite kaugusele, ei pea tänase seisuga paika.
Venelased on toonud Snižne kanti kaks mobiilset remonditöökoda lahingutehnika putitamiseks. Ukrainale pole see muidugi hea märk. Putin võib ju Austria valitsusjuhiga rahuplaani arutada, kuid tal pole selgelt kavatsusi oma vägesid Ukraina okupeeritud aladelt ära tõmmata.
Vastupidi, Vene kaitseminister on kõnelnud venelaste sõjalise kohaloleku suurendamisest Krimmis. Väidetavalt on neil tekkinud uued julgeolekuohud seoses NATO tegevusega. Ei saa sellest loogikast hästi aru, kuna ükskõik kui suur venelaste grupeering Krimmis ei mõjuta kuidagi NATO suhtes militaarset tasakaalu. Küll aga on sellel mõju Ukraina suhtes. Ukraina ranniku lähedal rikkusid kaks vene sõjalennukit täna riigipiiri.
Mis tänasel kaardil veel täelikult reaalsusele ei vasta, on ilmselt see koridor Donetskist põhjas Yasinuvatast itta. Tõenäoliselt pole seal Ukraina vägedega Ždanivka suunal nii laia läbipääsu ja ilmselt meenutab see vene-ukraina üksuste paigutus kohati pigem malelauda, kui sirget rinnet. Venkud pole oma eesmärke Horlivka suunal saavutanud, kuid ukrainlaste kohapeal passimine ilma vastast mõjutava manöövrita võib lõppeda sama kurvalt, kui suve algul Vene-Ukraina piiri ääres.
Kogu Ukraina poolel hukkunud sõjaväelaste arv võib olla circa 2000, tsiviilisikuid mõnevõrra rohkem. Ainuüksi libarahu ajal hukkus 100 ukraina sõdurit ja 138 sai haavata. Ukraina vaagib praegu piiri kindlustamist Venemaaga, neil on laual projekt «Sein», mida loodetakse kõigepealt alustada rahulikest aladest.
Miskipärast tahavad nad seina ehitada ka vastu Krimmi, millest ma ei saa hästi aru, sest Krimm pole nii lihtsalt läbipääsetav kui maismaapiir. Ja ometigi ei tohiks nad teha selliseid liigutusi, nagu oleks nad selles loobunud. Aga piiri kindlustamine on aktuaalne ka Eestis.