Ukraina kriis tegi EList Venemaa vaenlase

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa lipp
Venemaa lipp Foto: SCANPIX

Venemaa Levada uurimiskeskuse tehtud küsitlus näitas, et Ukraina kriisi tõttu näevad venelased Euroopa Liitu Venemaa vaenlasena.

ELi näeb vaenlasena 60 protsenti venelastest, edastab mtv.fi.

Sõltumatut Levadat peetakse üheks ausamaks sotsioloogilisi ja turu-uuringuid korraldavaks uurimiskeskuseks. See mittetulunduslik organisatsioon kuulutati välisagentide seaduse alusel Vene riigile ohtlikuks.

Uuring näitas, et venelased suhtusid pikka aega ELi soosivalt, kuid Ukraina kriis tõi kaasa selle riikide rühmituse populaarsuse kahanemise.

ELi vastasuse kasv Venemaal on mõnevõrra Euroopa riikidele tagasilöögiks, sest see mõjutab nii poliitikat kui majandust. Samuti on EL püüdnud varem Venemaale tõestada, et nende suhted endiste Nõukogude Liidu riikidega ei kahjusta Venemaa huve.

Uuring näitas ka seda, et venelaste suhtumine USAsse on käinud üles alla. Eriti sõjalise organisatsiooni NATO tegevus ja seisukohad on toonud esile venelaste USA vastasuse.

USA populaarsus on Venemaal kahanenud koos NATO laienemisega.

«Venelased panevad NATO ja USA vahele võrdusmärgi. Ukraina kriisis peetakse NATOt võtmeküsimuseks,» teatasid asjatundjad.

Kui venelaste silmis on lääneriikide, eelkõige ELi ja USA populaarsus kahanenud, siis president Vladimir Putini populaarsus on kasvanud.

Levada poolt augustis tehtud küsitlus näitas, et 84 protsenti venelastest toetab Putini poliitikat.

Putin oli sama populaarne 2008. aasta Gruusia sõja ajal, kui ta oli Venemaa peaminister.

Enne Ukrainas tekkinud kriisi ja sõda oli Putini populaarsus hääbumas. Kuigi Venemaal läks majanduslikult hästi, ei olnud intellektuaalid olukorraga rahul. Selle põhjuseks peetakse sisepoliitilist olukorda, eelkõige korruptsiooni ja sotsiaalelu kitsendusi.

Vene haritlaste usk Putinisse kahanes, kuna ta oma kolmandal presidendi ametiajal ei ole riigisiseselt mingeid suuri muutusi teinud.

Putini praegune populaarsus põhineb vaid ta välispoliitikal.

Putini toetus on alates 2000. aastate algusest olnud 60 protsendi lähedal. Osaliselt selgitatakse seda eduka majandusega. Kui 2000. aastal oli Venemaal keskmine palk 79 dollarit, siis sel aastal on see 955 dollarit.

Sotsiaaluurijate arvates peab Venemaa Ukraina kriisist tekkinud majanduslikele tagasilöökidele ja sanktsioonidele vastu vaid siis, kui nafta hind maailmaturul jääb stabiilseks. Kuid kui Venemaad tabab majanduslangus, siis on see kohe näha ka Putini ja valitsuse populaarsuse vähenemises.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles