Vene sõjalennukid on tänavu viiel korral Eesti õhuruumi sisenenud

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene Su-27 hävitaja (üleval) koos Briti hävitajaga Typhoon 17. juunil Balti õhuruumi lähedal
Vene Su-27 hävitaja (üleval) koos Briti hävitajaga Typhoon 17. juunil Balti õhuruumi lähedal Foto: SCANPIX

Viimase nädala jooksul on Vene sõjalennukid korduvalt tekitanud ärevaid olukordi USA, Kanada, Rootsi ja Läti õhuväe jaoks, nii piirile ohtlikult lähedal lennates kui ka õhuruumi sisenedes.

Pühapäeval kirjutas Soome meedia, et Vene sõjalennukid sisenesid Eesti ja Läti õhuruumi. Kaitseväe peastaabi sõnul ei vasta aga info Eesti õhupiiri rikkumise kohta tõele. Samuti ütles Läti kaitseministeeriumi pressiesindaja, et sel aastal pole Vene lennukid riigi õhuruumi sisenenud, kuid on piirile ohtlikult lähedale sattunud umbes 60 korral. Üheksa kuu jooksul Vene lennukitega Läti piiri lähedal aset leidnud intsidendid moodustavad kolmandiku viimase kümne aasta jooksul toimunud sarnastest vahejuhtumitest.

Möödunud nädalal sundisid Alaska lähedal lennanud Vene hävitajad ja pommituslennukid kahel korral USA ja Kanada lennukeid õhku tõusma. Samal ajal tungisid kaks Vene hävitajat Rootsi õhuruumi ja sundisid rootslasi reageerima. Pärast rootsi hävitajate õhku tõusmist venelased kiiresti lahkusid.

«Küllap on need piiririkkumised või piirile väga lähedal lendamised meiepoolse reaktsiooni proovimiseks. Eesti puhul on enamus juhtumeid nn lennueeskirjade rikkumised, mitte piiririkkumised. Lennueeskirjade rikkumised on näiteks neutraalses ruumis sisselülitamata transponderiga lendamine või lennujuhtsimisteenistuse küsimustele mittevastamine,» rääkis õhuväe teabespetsialist Alar Laats. 

«See võib olla test mitte ainult selleks, kui kiiresti suudab õhuvägi reageerida, vaid ka selleks kuidas valitsused suhtuvad sellesse. Kas nad vaikivad maha või tõstavad kisa. Kui tõstavad kisa, siis kas nende naabrid samuti. Teisalt on see oma naabrite hirmutamine. See tekitab inimestes hirmu, mis võibki olla Venemaa eesmärk.»

Eesti õhupiiri on Vene lennukid tänavu viiel korral rikkunud. Võrdluseks võib välja tuua, et aastatel 2006 kuni 2013 sattusid Venemaa õhusõidukid seitsmel korral Eesti õhuruumi. «Kõik sel aastal toimunud piiririkkumised on olnud Vaindloo saare juures. Mulle tundub, et võiks olla kaks piirirkkumise põhjust. Esiteks – inimlik lohakus või eksimine. Vaindloo saar on nõks Eesti ülejäänud territoriaalõhuruumist väljaulatuv. Kui nad tulevad Kaliningradist ja lähevad Peterburi või vastupidi, siis võib seal olla kiusatus teha otselõige,» ütles Laats.

«Ning lisaks, see Vaindloo saare ala kuulub lennujuhtimise valdkonnas mitte Tallinna alla, kuhu kuulub terve Eesti territoorium, vaid Peterburi lennujuhtide alla. Miks see nii on, ma ei oskagi öelda. Tõenäoliselt on lendude hulk Peterburi ja Kaliningradi vahel viimasel ajal tublisti suurenenud. Kui on rohkem liiklust, siis on rohkem liikluseeskirjade rikkumisi ka.»

Teine põhjus, miks Vene lennukid Eesti õhupiiri rikuvad, võib Laatsi sõnul olla provotseerimine. «Minu teada on neid (piiririkkumisi – T.R.) vähem, kui Lätis ja Soomes. Miks meil vähem? Samas võime öelda, et Soomes pole ka ühtegi kaitsepolitseinikku piirilt röövitud.»

Hoolimata Vene sõjalennukite ohtlikumast käitumisest, pole Laatsi hinnangul põhjust sõda karta. «Ma olen kindel, et NATO paragrahv 5 toimib,» sõnas ta. «Minu hinnangul on Eesti ja kogu NATO õhuvägi nii piiri kui ka lennueeskirjade rikkumistele adekvaatselt reageerinud.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles