Ukraina armee suutis taastada kontrolli Luganski oblasti rindelõigul, kus kasakate üksused üritasid laiendada enda kontrollitavat territooriumi ning seejärel piirata sisse Luganskist põhjas asuvat Štšastja linnakest. Kuigi vene separatistide rünnakud on tagasi löödud, meenutab toimuv järjest vähem relvarahu episoodilist rikkumist ning hakkab sarnanema täiemõõdulise sõja taaspuhkemisele.
Kasakate äkiline pealetung oli planeeritud ning ukrainlaste reservüksustele korraldati varitsusi. Ukraina kaotas ainuüksi selles intsidendis viimaste päevadega mõned ühikud soomustehnikat, hukkunute ja haavatute osas ametlikud andmed seni puuduvad, kuid neid oli samuti rohkem kui paar.
Bravuuritsenud vene separatistid pidi siiski taanduma, sõdijatele jõudis kohale reserv ning tuletoetus – esialgsed positsioonid on suudetud hoida ning vastane on löödud tagasi. Põhimõtteliselt näitab see, Ukraina armee on oma lahinguvõime taastanud kõigil rindelõikudel.
Vaid Luganski piirkonnas oli viimasel ajal võrdlemisi rahulik ning ilmselt sellest tekkis vene kasakatel ajutine võitlusvaim. Paraku ei raugenud see isegi pärast äsjast kaotust. Viimase ööpäeva jooksul on kutsumata külalisi tulnud ka üle vene piiri Krasnaja Talovka külast, mis asub Štšastjast ida pool. Siin pole tegu enam positsioonisõjaga, kus üks-teist jälgitakse läbi optilise sihiku kaevikus istudes. Pealetungi korraldamine pole lihtsalt juhuslik tulekontakt.
Tegelikult leidsid vene separatistid äsja ka hea ettekäände relvarahu inensiivistamiseks. Paralleelselt igapäevaste lahingutega Donetski lennujaama varemetes kärgatas pühapäeval tugev plahvatus ühes linna keemiatööstuses. Tekkis isegi kahtlus, kas Ukraina armee pole mõnda relvaladu taaskord Totška-U raketiga külastanud. Väidetavalt ei ole kuna Totška kasutamine linnas on liialt riskantne võimaliku kõrvalekalde pärast.
Pealegi võtsid plahvatuse eest vastutuse Donetskis põranda all tegutsevad Ukraina patriootid. Ja pealtnägijadki kinnitavad, et suurele plahvatusele eelnes tulekahju. Selge on ainult see, et põleng viis separatistide jaoks miskit väga väärtuslikku ning sellest ka lubadus taganeda relvarahust, mida nad on erineva tihedusega pidanud väga järjepidevalt viimased kaks kuud.
Võimalik, et ajendit lõplikuks Minski kokkulepetest lahtiütlemiseks oligi tarvis. Viimastel päevadel on kõlanud versioone separatistide lahingüksuste koondamisest Mariupoli alla ning Debaltseve piirkonda. Need on kõik kriitilise tähtsusega paigad, millel Ukraina armeel õnnestus seisata vastase pealetung.
Viimased sündmused Luganski kandis näitavad, et Ukraina armee lahinguvõimega peaks asjad olema rahuldavas korras ning kuigi varustusprobleemid kummitavad veel paljusid üksusi, ei hakka nad ometigi massiliselt rindejoont enda poole õgvendama. Mis puudutab separatiste, siis nende soovid on ajas aina kasvanud ja lisaks Donetski ja Luganski oblastitele on nad kõnelnud soovist hõivata linnasid ka väljaspool neid. Loota konflikti peatset külmumist koos pakase tulekuga pole ilmselt alust.