Nimekiri: 10 kriitikanoolt ELi eelarve pihta

Foto: SCANPIX

Miks liikmesriikide peaministrite suud räägivad ühiselt majanduskasvu investeerimisest ja samal ajal kärbivad need summad ELi eelarvest maha? Kuidas saab järjest hullemas kriisis Ukrainat järjest enam aidata, kui me otsustame just selleks mõeldud summadelt kokku hoida? Postimees toob välja mõned teravamad mõtted täna europarlamendis arutlusele läinud raportist ELi tuleva aasta eelarve kohta. Nagu ikka, on parlamendi põhiliseks ründeobjektiks liikmesriike esindav liidunõukogu ja selle kokkuhoidlikkus.

1. Oleks EL inimene, ripuks ta ammu maksehäirete registris
Europarlamendi raport:
«…on seisukohal, et nõukogus aastast aastasse ülekanduv suutmatus saada kokku oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamus, et tagada selline maksete tase, mis võimaldaks liidul täita vaieldamatuid maksevajadusi, paneb talle suure poliitiline vastutuse maksete osas valitseva väga pingelise olukorra eest; taunib asjaolu, et see on viinud liidu eelarve järk-järgult struktuursesse defitsiiti, mis on vastuolus aluslepingu sätetega ja seab ohtu komisjoni suutlikkuse täita oma seaduslikke kohustusi…»

EL on rohkem kui 20 miljardi euroga miinuses. Nad ei saa aeg-ajalt maksta juba eraldatud summasid juba tehtud programmidele välja, sest liikmesriigid mängivad omavahel kokku ning valitsusjuhte- ja riigipäid koondav liidunõukogu ei langeta rakendusotsuseid, mille järel antaks juba äralubatud raha neile, kes seda kasutada plaanisid või selle eest juba midagi ära teinud on.

2. ELi eelarvet tehes teavad kõik, et kaubelda tuleb nagu idamaisel turul
Europarlamendi raport:
«…peab kahetsusväärseks väljakujunenud konflikti ühelt poolt nõukogu ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel; nõuab selle pinge suunamist palju tulemuslikumasse arvamuste vahetusse; loodab, et avatus uute hoiakute ja ettepanekute suhtes viib lõppkokkuvõttes struktuursete muutusteni, mis aitavad saavutada nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu ambitsioone ja mureküsimusi kajastava tasakaalustatud eelarvekokkuleppe…»

Üldiselt tundub, et ükski osapool ei võta asju tegelikult väga dramaatiliselt. Kõik teavad, et kõigepealt esitlevad Komisjoni ametnikud mingi kesktee, seejärel võtavad liikmesriikide esindajad sealt kõvasti raha maha ning siis paneb europarlament omakorda kõvasti raha juurde.

3. Venemaa suhtes on roosad prillid kadunud
Europarlamendi raport:
«…on seisukohal, et energiajulgeoleku suurendamine ning taastuvenergia ja energiatõhususe edendamine on väga oluline ka Venemaa energiast sõltuvuse kontekstis, eriti Vene gaasist kõige suuremas sõltuvuses olevates liikmesriikides…»

Puudutab eriti Baltimaid, kes pole mitte ainult Venemaa üleaedsed, vaid rahuldavad suure osa oma soojavajadusest seda kurjavõitu naabrilt ostes.

4. Üllad ideed, vähe raha
Europarlamendi raport:
«…märgib erilise murega Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi suhtes kohaldatud kärpeid, mille puhul on tegemist eelmisel aastal kohaldatud sama tõsiste kärbete jätkuga; tunnistab, et see on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi mitmeaastase programmiga, kuid rõhutab asjaolu, et nii ida- kui ka lõunanaabruse praegune olukord ei võimalda ELi kaasatuse vähenemist, ning nõuab tungivalt mõlemale piirkonnale eraldatavate vahendite summa olulist suurendamist…»

Euroopa ümbruses läheb olukord järjest hullemaks ja raputab mitmel moel ka ELi. Brüssel püüab jõudumööda naabreid aidata ja rahustada, aga selleks ei piisa ainult manitsevast või hellast sõnast, läheb vaja ka raha.

5. Välisteenistuse jalule saamist pärsib nende vaesus
Europarlamendi raport:
«…tuletab nõukogule meelde, et Euroopa välisteenistus loodi liikmesriikidevahelise kokkuleppe tulemusena ning see vajab tegutsemiseks piisavalt vahendeid; kutsub liikmesriike üles uurima täiendavaid koostoimevõimalusi riikide saatkondade ja Euroopa välisteenistuse vahel, sh näiteks ühise hoonetaristu kasutamine ning julgeoleku ja haldusküsimustes tehtav koostöö…»

Kõik te olite nõus selle rajamisega. Aga enamiku maiste asjade puhul ei piisa ainult headest mõtetest ja tahtest, vaja läheb ka materiaalset poolt. Välisteenistus saab küll rohkelt kriitikat, aga mitte just piisavalt raha selleks, et end parandada.

6. Me elame snowdenite ja wikileakside ajastul
Europarlamendi raport:
«…nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistuse kommunikatsioonisüsteeme kaitstaks sissemuukimise eest ning et kommunikatsioonisüsteemid, mida kasutatakse Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide, aga ka peakorteri ja delegatsioonide vaheliseks suhtlemiseks, oleks turvalised ja kaasaegsed…»

Kui Urmas Paet Catherine Ashtoniga vestles, polnud tal ilmselt mõttes selle kõnega Youtube’i täheks saada. Lisaks nii liitlaste kui vaenlaste luuramise eest sõitlemisele tuleks ühtteist ära teha ka selleks, et salakuulamine poleks lapsemäng.

7. Kõik ei saa olla ülemused
Europarlamendi raport:
«…peab jätkuvalt murettekitavaks kõrgete ametikohtade ebaproportsionaalset suurt arvu välisteenistuses…»

Kui välisteenistus ka muidu raha juurde vajab, siis lisaks võiksid nad juba olemasolevat ressurssi veidi efektiivsemalt kasutada.

8. Hea raamatupidamine on järgmise finantskriisi ärahoidja
Europarlamendi raport:
«…arvestades, et usaldusväärne finantsjuhtimine on ELi ja liikmesriikide eelarve täitmisel kesksel kohal, kuna see suurendab kulutuste tulemuslikkust, vähendab vigade ja pettuste ohtu ning suurendab eelarve läbipaistvust, peab oluliseks, et ELi eelarvet kasutataks niisuguste programmide edendamiseks, mille eesmärk on liikmesriikide statistika-, aruandlus- ja raamatupidamissüsteemide ning auditi- ja järelevalvemenetluste väljatöötamine ning finantsjuhtimis- ja -kontrollisüsteemide kasutuselevõtt…»

Üks viise tulevaste Rahvusvahelise Valuutafondi sekkumist nõudvate kriiside ärahoidmiseks on see, et riigid korrastaksid oma raamatupidamist.

9. Silmakirjalikkus kasvu ei too
Europarlamendi raport:
«…peab üllatavaks, et igal tippkohtumisel kordavad riigipead ja valitsusjuhid, kui tähtis on ELi eelarve majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks, ent samal ajal kärbib nõukogu eelarvet täpselt samades valdkondades…»

Parafraseerides «Viimset reliikviat»: meil sõnade eest majanduskasvu ei tule.

10. Kasvanud number, kahanenud väärtus
Europarlamendi raport:
«…juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku eraldise osas ei arvestata üldse inflatsiooni mõju…»

Kuigi summa poolest on aastate 2014-2020 finantsraamistik suurem kui eelmised, on selle reaalne väärtus inflatsiooni tõttu kukkunud ehk ühiskassas jagub summasid tegelikult vähematele asjadele kui varem.