Eesti sai juurde mitusada hiigelpalgalist

Foto: Repro

Majanduses on küll langus, kuid rikkaid mehi on Eestis rohkem kui varem. Kui mullu suvel teenis üle 100 000-kroonist kuupalka enam kui viissada inimest, siis praegu on kõrgepalgalisi töötajaid juba 764.

Pea iga eestlane teab Eesti Energia juhti Sandor Liivet, pangajuhte Erkki Raasukest ja Aivar Rehet, Eesti Panga juhtkonda ning veel mitmeid teisi ameti- ja ärimehi, kelle kuuteenistus ületab kas natuke või mitu korda 100 000 krooni ning kus tavalisele palgale lisanduvad sama suured preemiad.

Tegelikult on selliseid mehi Eestis aga nüüdseks 764, veel mullu oli neid 548.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Priit Rumi sõnul ei saa aga tööandjate väljamaksete põhjal koostatud andmetest välja lugeda seda, mis valdkonnas need inimesed töötavad, ega seda, kui palju on nende hulgas mehi või naisi. Kõik Postimehe küsitletud asjatundjad aga uskusid, et tegemist on enamasti meestega.

Kui tippjuhtide palgad võivad olla kõrged paljudes valdkondades, siis statistikaameti palgastatistika talituse juhi Mare Kusma sõnul pole mingi saladus, et juba aastaid on kõrgemad palgad olnud finantsvahenduse meesjuhtidel.

Kõrgepalgaliste seas on aga ka finantsvahenduse naisjuhid ning tippspetsialistid. Madalamad palgad on aastaid olnud haridusasutuste lihttöölistel. «Enamasti on nendeks ilmselt koristajad,» tõdes Kusma.

Mitmed põhjused

Eesti ja välisriikide tööturgu hästi tundev CVO grupi juhatuse liige Agu Vahur märkis, et suurt palka maksavad Eestis esiteks suured ja teiseks rahvusvahelised firmad. «Väikeses ja keskmise suurusega ettevõttes antakse tegevjuhile lisaks palgale ka natuke osalust, mis ei avaldu palgastatistikas,» selgitas Vahur.

Suurepalgaliste arvu kasvu võib selgitada mitme põhjusega: näiteks hakkasid viimasel paaril aastal juhtide palgad üldises arengus maha jääma. «Ehitajad ja koristajad läksid Soome, said seal kõva tööga paar-kolm tuhat eurot kuus. See avaldas survet,» märkis tööturuekspert.

Teiseks tõstis palku ootamatult hea majandusseis. Nimelt prognoosisid paljud firmad 2006.–2007. aastaks viie-kuueprotsendilist majanduskasvu, tegelikkus tõi aga 10–12-protsendilise tõusu.

«Paljud juhid seega ületasid plaane,» tõdes Vahur, kelle arvates maksti sel kevadel veel mulluse töö eest kopsakaid aastapalku. «Mõju on avaldanud ka riigiettevõtete juhtide palgad. Mingil hetkel pakkusid need üllatust, et näe, Eesti Raudteel ja Eesti Energial on nii suured palgad. Seega eks teised võtavad ka end neile järele,» märkis Vahur.

Kuigi paljudes valdkondades on käes rasked ajad, on tehnoloogia see, kus Vahuri arvates liiguvad palgad jätkuvalt ülespoole. «5000–6000 eurot (ca 80 000 – 95 000 krooni – toim) on seal täiesti tavaline palk ka tippspetsialistil,» rõhutas Vahur.

«Ei pea olema üldse juht, et sellist raha teenida. Arvan, et ka Eestis töötab selliseid üksikuid spetsialiste, kes teevad siit Eestist rahvusvahelistele kontsernidele töid ning saavad rahvusvahelist palka.»

Kuid maksuamet kinnitab, et sissetulekutes toimus hüpe ka teistes valdkondades. Nii on kasvanud hoogsalt nende inimeste arv, kes teenivad üle 10 000 või 20 000 krooni. Samas näitas tublit langust alla 10 000 krooni teenivate inimeste hulk, kuid kallinenud kulude taustal ei pruugi see tähendada inimeste elujärje paranemist.

Statistikaameti eile avaldatud teise kvartali keskmise palga pingerida näitas, et veel mullu suhteliselt madalalt tasustatud haridus ja metsandus on kihutanud mitmetest tegevusaladest mööda. «Metsamajanduses maksti teises kvartalis suhteliselt palju ebaregulaarseid preemiaid ning hariduses ka puhkuserahasid.

Miljonilised preemiad

Kuigi hariduses kuupalk on kasvanud, ollakse tunnipalga põhjal pingereas endiselt allpool,» selgitas Mare Kusma. Seega ei saa tema hinnangul rääkida sugugi haridustöötajate palkade järele jõudmisest.

Metsanduses toimus sel kevadel samuti palju koondamisi, kuid need tasud ei väljendu keskmises palgas, vaid tööjõukulude statistikas. Kui suur oli aga teises kvartalis ühe või teise sektori rekordpalk, ei saa Kusma sõnul öelda, sest lühiaja statistikas vastavat uuringut ei tehta.

«Samas on hakanud statistikas silma, et suurte ja edukate ettevõtete juhtide aastapreemiad enam alla miljoni ei jää,» rääkis Kusma.

Priit Rum maksu- ja tolliametist rõhutas, et nende andmed erinevad statistikaameti keskmisest palgast erineva metoodika tõttu. «Maksuamet ei arvesta keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud kõiki töösuhtega seotud väljamakseid,» selgitas Rum.

töö ja tasu

•    Statistikaameti avaldatud Eesti keskmine palk oli teises kvartalis 13 306 krooni.
•    Tegevusaladest kasvas palk enim hariduses (21,4 protsenti),  põllumajanduses (18,6 protsenti), hotellides ja restoranides (17,6 protsenti) ning tervishoius (16,8 protsenti).
•    Maksuameti avaldatud keskmine väljamakse töötajatele oli teises kvartalis 12 374 krooni, mediaanväljamakse oli 9 897 krooni kuus.
•    Mediaankeskmine tähendab, et pooltele on makstud sellest summast vähem ja pooltele rohkem.
Allikas: PM, statistikaamet, maksuamet