Parlamendi õiguskomisjon otsustas täna toetada senise juhtiva riigiprokuröri Lavly Perlingu nimetamist riigi peaprokuröriks.
Õiguskomisjon toetas Perlingu nimetamist riigi peaprokuröriks
23. oktoober 2014, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskomisjoni kümnest liikmest oli kohal üheksa saadikut, kes kõik olid Perlingu kandidatuuri poolt. Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Neeme Suure sõnul oli komisjonis tund aega kestnud arutelu sisuline ja konstruktiivne.
Tema sõnul esitati peaprokuröri kandidaadile küsimusi eelkõige prokuratuuri töö ja kriminaalmenetluse protseduuride kohta, samuti tundsid saadikud huvi võimaluste vastu lühendada kriminaalmenetluse tähtaegu ja muuta kriminaalmenetlus tõhusamaks.
«Arutati ka, kas ja kuidas saab suurendada võistleva menetluse osakaalu kriminaalmenetlustes, räägiti ka ringkonnaprokuratuuride tegevusest, kuidas suurendada koostööd politsei ja ringkonnaprokuröride vahel,» märkis ta ja lisas, et arutelu tulemusel andis komisjon Perlingu kandidatuurile üksmeelse heakskiidu.
Peaprokuröri nimetab viieks aastaks ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul. Justiitsminister Andres Anvelt ütles Postimehele, et valitsus otsustab peaprokuröri nimetamise ilmselt juba järgmisel neljapäeval.
Anvelt ootab enda sõnul, et peaprokurör juhiks prokuratuuri ühtse tervikuna ning arvestaks, et õiguskaitsele eraldatud ressurss vastaks ka inimkapatsiteedi poolest prokuratuuri võimalustele, ning seaks selged prioriteedid. «Minu jaoks on väga oluline – ja meie mõtted ühtisid juba esimestel läbirääkimistel – see, mis puudutab peale organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse ka näiteks perevägivalla teemat, lastega seotud kuritegusid,» ütles ta ning pidas oluliseks prokuratuuri panust ka kriminaalmenetluse revisjoni tegemisel.
Perling avaldas pärast õiguskomisjoni istungit heameelt, et komisjon otsustas teda toetada. «Detailsed ja sisulised arvamused tulevad pärast seda, kui vabariigi valitsus on mu ametisse nimetanud,» ütles ta ega soovinud praegu veel kommenteerida prokuratuuri ees ootavaid muudatusi.
Anvelt pakkus Perlingu peaprokuröri kandidaadiks septembri alguses, kui 2005. aastast riigi peaprokurörina töötanud Norman Aas sai justiitsministeeriumi kantsleriks.
Anvelti sõnul rääkis Perlingu kasuks tema kogemusterikas ja silmapaistev töö prokuratuuris ning selge visiooni olemasolu prokuratuuri rollist ja tulevikust. Tema sõnul on Perling kogenud ja tunnustatud jurist, kel on ekspertteadmised kriminaalmenetluse valdkonnas.
«Samuti on ta end silmapaistva teenistuse ajal prokuratuuris tõestanud asjatundliku juhina nii Viru kui ka Põhja ringkonnaprokuratuuris, samuti riigiprokuratuuri süüdistusosakonnas. Ta on arendanud prokuratuuri edukalt nii kuritegude tõkestamisel ja avastamisel vajaliku jälitustegevuse planeerimise, kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimise kui ka riikliku süüdistuse esitamise valdkonnas,» põhjendas Anvelt oma valikut.
Perling (39) on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal ning õppinud samas ka organisatsioonikäitumist. Prokuratuuris alustas ta tööd 1996. aastal abiprokuröri kandidaadina. Aasta hiljem sai temast Tallinna prokuratuuri abiprokurör ning 1998. aastal narkokuritegudele spetsialiseerunud prokurör.
Aastatel 2004–2005 töötas Perling juhtivprokurörina Viru ning 2005–2007 Põhja ringkonnaprokuratuuris. 2007. aastast on ta riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtiv riigiprokurör.