/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Kui siseminister Jüri Pihl suudab täna parteikaaslasele, riigi rahakotti hoidvale Ivari Padarile selgeks teha, et kärped tema haldusalas tooks kaasa massilise koondamise ja purustaks inimeste usu turvalisse ellu, võib seda julgelt nimetada väikeseks imeks.
Pihl loodab tänaseni, et tal õnnestub vältida ligi tuhande politsei-, piirivalve-, pääste- ning kodakondsus- ja migratsiooniametniku koondamist.
Selleks saatis ta rahandusminister Padarile kaks nädalat tagasi hirmujudinaid tekitava eelarveprojekti, kus kirjeldab põhjalikult, keda tuleb koondada ja milliseid riigiasutusi sulgeda.
Postimees avaldab selle kava lühikokkuvõtte. Kirjeldatud stsenaariumi vältimiseks ehk senise võimekuse säilitamiseks küsib Pihl juurde ligi 400 miljonit krooni. See on umbes sama palju kui ministeeriumi tuleva aasta eelarvet tänavusega võrreldes vähendama peaks.
Rahandusminister Ivari Padar tõdes, et neil on täna kell 16 ees kohtumine siseministeeriumi inimestega, et see hirmustsenaarium läbi arutada.
«Aga on selge, et ükskõik kui raske seis ka ei ole – sisejulgeolekuga peab väga ettevaatlikult ümber käima,» tunnistas Padar ja lisas, et enne kohtumist on raske Pihli kuvatud stsenaariumile adekvaatset hinnangut anda. «Samas peavad kõik ministrid end piirsummadesse mahutama ja see nõuab kõigilt tõsist pingutust,» nentis ta.
Pihli selja taha asusid eile endised siseministrid – keskerakondlased Edgar Savisaar, Ain Seppik, Toomas Varek ja Kalle Laanet –, kes tegid avalduse, kus nõudsid peaminister Andrus Ansipi tagasiastumist, juhul kui viimane oma suhtumist sisejulgeolekusse ei muuda.
«Eesti riigi suveräänsuse tagamine algab riigi korrapärasest toimimisest,» teatasid eksministrid ühisavalduses. «Reformierakond teeb vaid õõnsaid avaldusi, kuid jätab inimesed turvatundeta.»
Veel enne Padari ja Pihli kohtumist istuvad kell 14 taas laua taha kõik valitsuskabineti liikmed, et jätkata eile õhtul pooleli jäänud arutelu riigi tulude suurendamise üle. «Oli selline tugev ja aktiivne arutelu,» kirjeldas Padar eile toimunut.
Arutati maksumuudatusi, kõne all olid Reformierakonna poolt üleeile esitatud ettepanekud eelarve päästmiseks ning Padar teatas omalt poolt, et kuna euroliidu inflatsioonipiiri nõue on 4,4 protsenti, pole raskest olukorrast hoolimata üldse püüdmatu unelm minna eurole üle ikkagi 2011. aastal.
Siseminister saatis rahandusministri lauale kärpekava, mille järgi kaotaks töö ligi tuhat inimest
967 piirivalvuri, politseiniku, päästja ja tugitegevusega seotud avaliku teenistuja koondamisele kulub 147,2 miljonit krooni. Tagamaks turvalisust praegusel tasemel, oleks siseminister Jüri Pihli sõnul vaja juurde 384,6 miljonit krooni. Kui seda ei saa, näeb siseministeeriumi koondamiskava ette järgmist.
Politsei
• 4589 ametikohast koondatakse 424 (korrakaitsest 184, patrulltegevusest 40, liiklusjärelevalvest 52 ja kriminaalpolitseist 148).
• Kolm politseiosakonda (Ida-Harju, Lääne-Harju ja Võru) reorganiseeritakse konstaablijaoskondadeks.
• Suletakse või reorganiseeritakse konstaablipunktideks 12 konstaablijaoskonda (Elva, Hiiumaa, Karksi, Võhma, Suure-Jaani, Mustvee, Põltsamaa, Räpina, Otepää, Tõrva, Vastseliina, Antsla).
• Suletakse 16 konstaablipunkti (Narva-Jõesuu, Aseri, Tamsalu, Rakke, Lüganuse, Võsu, Sõmeru, Haljala, Kadrina, Laekvere, Vinni, Kohila, Tarvastu, Abja, Tallinnas Jaama ning Killustiku).
• Suletakse Narva, Rakvere, Rapla ja Kärdla arestimaja.
Konstaabli peamiseks ülesandeks hakkab olema rikkumistele reageerimine, vähem tähelepanu pööratakse kogukonnakesksele tööle.
Arestimajadesse jääb 40 kohta vähem.
Kriminaalpolitsei menetleb 12 000 kuritegu vähem.
Päästeamet
• 2670 ametikohast koondatakse 296.
• Suletakse 29 komandot: Puka, Võnnu, Värska, Kanepi, Võhma, Karksi-Nuia, Kolga-Jaani, Karula, Kõpu, Mõisaküla, Mustla, Mõniste, Lääne, Järvakandi, Leisi, Imavere, Tõstamaa, Piiri, Kõmsi, Kaiu, Koonga, Nõva, Kõrgessaare, Pürksi, Häädemeeste, Koeru, Padise, Võsu, Mäetaguse, Avinurme.
• Hädaabikõne vastuvõtmise keskmine aeg pikeneb 15 sekundilt 25-le.
Komandode sulgemine toob 9,4 protsendi elanike jaoks (130 000 elanikku) kaasa päästemeeskondade kohalejõudmise aja pikene-mise 15 minutilt 25 minutile.
Tugikomandodest koondatakse 239 päästeteenistujat.
12 päästevahendite tehniku ja kahe logistikakeskuse juhtivspetsialisti ametikoha kaotamisega kaob võimalus remontida päästetehnikat (pumbad, ATVd, generaatorid, vooliku-armatuur) suurõnnetuste sündmuskohal.
Piirivalve
• 1991 ametikohast koondatakse 184.
• Käigust võetakse ära 1/3 laevadest. Abivajajani jõudmise aeg pikeneb 8 tunnini. Väheneb merereostuse tõrjumise võimekus,
mis peaks olema
6 tundi.
• Suletakse Sillamäe ja Haapsalu kordon.
Piirivalvelaevade PVL-106 ja PVL-111 teenistusest mahaarvamisega väheneb Tallinna lahe ja Muuga piirkonna turvalisus. Merepiiri valve ja reageerimisega seotud isikkoosseisu vähendatakse 18 inimese võrra.
Sillamäe kordoni tegevuspiirkonnas nõrgeneb võime osutada abi merel, sest potentsiaalse abivajajani jõudmise aeg pikeneb tunni võrra.
Haapsalu kordoni sulgemisel halveneb võime osutada mereotsingute ja merepääste teenust, sest merel abivajajani jõudmise aeg suureneb 30 minutilt 3,5 tunnile.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet
• 436 ametikohast koondatakse 63.
• Suletakse 11 teenindusbürood: Paide, Rapla, Jõgeva, Viljandi, Põlva, Võru, Valga, Kuressaare, Haapsalu, Kärdla ja Rakvere.