Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles Postimehele, et naaseb komisjoni uue koosseisu ametisse astumise järel Eestisse, kus hakkab tegelema õppetööga.
Siim Kallas hakkab Eestisse naastes tegelema õppetööga
23. oktoober 2014, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallas ütles, et kavatseb edaspidi tegeleda õppetööga Tartu Ülikoolis, kus hakkab tõenäoliselt õpetama majandusajalugu, ja oma transpordipoliitika kogemustele tuginedes veidi ka Tallinna Tehnikaülikoolis. «Ilmselt saab olema veel mitmeid projekte. Säilivad ka sidemed Euroopa Komisjoniga. Ja muidugi kolime tagasi koju,» lausus ta.
Rääkides Euroopa Komisjoni uuest koosseisust, mis eile sai Euroopa Parlamendi heakskiidu, ütles Kallas, et komisjoni tähtajaline ametisse saamine 1. novembriks on märgilise tähtsusega, sest eelmistel kordadel see venis. Tema sõnul on see signaal, et vahekorrad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel on paremini korrastatud, mis omakorda tähendab, et poliitiliste otsuste protsess Euroopa Liidu juhtivates asutustes kulgeb sujuvamalt kui seni.
Sellegipoolest ei saa uue komisjoni elu olema tema hinnangul kergem kui senisel Euroopa Komisjonil. «Majandussurutis jätkub. Oodata on ägedat poleemikat majanduspoliitika üle – kas struktuursed reformid või raha juurdetrükkimine. Euroopa Liidu eelarve on raskustes,» märkis Kallas.
Samuti on Euroopa Liidus tema sõnul tugev vastuseis edasiliikumisele mitmes valdkonnas, kus ülemaailmsed ettevõtted ja konkureerivad riigid panustavad uuendustele ja arendustegevusele.
«Digitaalne turg on üks neist. Kas ELi-USA kaubandusleppe sõlmimine õnnestub? Suhted Venemaaga? Lihtne ei saa olema. Aga on ka nii, et alati on Euroopa Liidus raske olnud ühiseid otsuseid teha. Ja ometi on neid hämmastavalt palju tehtud,» ütles ta ning lisas, et ka majanduskriisi ajal reformis Euroopa Liit end tublisti ja seda komisjoni ettepanekute alusel.
Kallas sai Euroopa Komisjoni liikmeks 2004. aastal, töötades algul mõned kuud majandus- ja rahaküsimuste valdkonnas. Seejärel oli ta kuni 2010. aasta veebruarini halduse, auditi ja pettusevastase võitluse, hiljem aga transpordi eest vastutav asepresident. Komisjoni uues koosseisus saab ühtse digitaalturu eest vastutavaks asepresidendiks Eesti kauaaegne peaminister Andrus Ansip.