Vene ökoloog, Teaduste Akadeemia korrespondentliige Aleksei Jablokov tunneb muret Brjanski oblasti põlengute tõttu, mis lokkavad Tšernobõli tuumakatastroofi tõttu saastunud metsades.
Vene ökoloog muretseb radioaktiivse saaste pärast
11. august 2010, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Radionukleiidid võivad sõltuval ilmastikust levida sadu kilomeetreid. Kui põleng on Brjanski oblastis, siis võivad need jõuda Novgorodi oblastisse, Moskvasse ja teatud asjaoludel ka Ida-Euroopasse,» rääkis Jablokov Interfaxile.
«Valgevenes põles 1992. aastal mets, mis jäi 150 kilomeetri kaugusele Brjanskist. Viis tundi hiljem täheldati 800 kilomeetri kaugusel Vilniuses radioaktiivsuse suurenemist,» lisas ta.
Keskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace on seisukohal, et Venemaad ähvardab radioaktiivne oht, mille taga on vähemalt 20 kahjutuld.
Erilise tähelepanu all on sellised põlengud Brjanski oblastis, mis lähenevad nn Tšernobõli tsoonile. Greenpeace arvestuste järgi on selliseid vähemalt kolm.
Venemaa ametnikud kinnitavad, et kõik nn Tšernobõli metsades puhkenud on põlenguid on lokaliseeritud ja praktiliselt kustutatud.
Üheks kõige ohtlikumaks paigaks maailmas peavad ökoloogid Tšeljabinski oblastis asuvat tuumakombinaati Majak. Kõnealune piirkond sai kannatada 1957. aasta tuumakatastroofi ajal.
Vene metsakaitsekeskus kinnitas väiteid tule jõudmisest radioaktiivselt saastunud metsadesse, vahendas raadiojaam Majak. Keskusest väljendati nõutust selle üle, et sellist fakti eitatakse.
«Olemas on saatepiirkondi näitavad kaardid, eksisteerivad kaardid põlengutega. Igaüks võib neid omavahel võrrelda,» teatati metsakaitsekeskusest.