Eerik-Niiles Kross saatis Reformierakonna juhatusele enne tänaõhtust arutelu kirja. Postimees avaldab selle täismahus.
Eerik-Niiles Krossi kiri Reformierakonna juhatusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt avaldan ma kahetsust, et minu isiku küsimus sellisel viisil juhatuses arutusele tuleb. Loomulikult olen ma valmis nii juhatuse kui ka iga juhatuse liikme isiklikele küsimustele vastama. Samas juhin tähelepanu, et ehk oleks kasulik neid küsimusi edaspidi küsida otse, sest vastasel korral võib juhtuda, et Delfi hakkab ette kirjutama, mida juhatus arutama peab.
Meediast olen aru saanud, et hetkel on Valdo Randperel ja Jaanus Tamkivil mulle küsimus «miks üks riik (ehk USA) mind väga ei taha ja teine riik (ehk Venemaa) mind kangesti tahaks kätte saada».
Olen mõlemal teemal ajakirjanduses korduvalt vastanud. Teen seda veel kord.
1. Venemaa.
Vene Föderatsiooni Uurimiskomisjon, sama komisjon, mis uurib kõiki olulisi poliitilisi asju Venemaal (Hodorkovski, Pussy Riot, Magnitski jne) esitas mulle 2012. aasta jaanuaris tagaselja süüdistuse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises. Nagu teada, on samas asjas ka Eestis algatatud kriminaalasi, mille raames olen andnud Eesti uurimisasutustele tunnistusi. Eesti on korduvalt palunud Venemaad edastada Eestile mind puudutavad väidetavad tõendid. Venemaa ei ole seda teinud. Samuti on Venemaa keeldunud andmast uurimist üle Eestile. Meie uurimisasutused on kontrollinud kõiki minu väidetavaid seoseid Arctic Sea kaaperdamisega ja leidnud, et mul puudub sellega seos. Eesti ametlik seisukoht on, et tegemist on Venemaa poolt poliitilistel motiividel esitatud süüdistusega. Vastava seisukoha on Eesti korduvalt esitanud ka Interpolile. Venemaa süüdistuse eesmärk on mind diskrediteerida, takistada minu liikumist ja tekitada muid probleeme. Nagu tänanegi arutelu näitab, on nad selles asjas teatavat edu saavutanud. Muide, sarnase mustriga süüdistusi on Venemaa esitanud ka muudele isikutele, keda nad peavad oma poliitilisteks vastasteks.
Isiklikult arvan, et tegemist on kättemaksuga minu osavõtu eest Gruusia valitsuse kommunikatsioonitöös Vene-Gruusia sõja ajal 2008. aastal. Kaudselt kinnitab seda oletust asjaolu, et Vene Föderatsioon edastas Interpolile minu tagaotsimistaotluse 8 kuud pärast mu tagaotsitavaks kuulutamist, Gruusia sõja aastapäeval 2012. aastal.
Venemaa süüdistuse ja meediakampaania kohta lisan oma kirja Interpolile 28. jaanuarist 2013, mille alusel Interpoli vastav komisjon keelas rahvusvahelise politseikoostöö Venemaaga minu asjas.
2. USA
USA tühistas mitu aastat varem antud pikaajalise viisa 2010. aasta lõpus, samal aastal, kui Venemaa esitas mulle kahtlustuse Arctic Sea röövimises. Ametlikku põhjust viisa tühistamise kohta ei ole USA mulle teatanud vaatamata korduvatele päringutele. Ajakirjanduses on esitatud kõikvõimalikke versioone selle sammu põhjuste kohta, kuid pean neid kõiki ebausutavateks.
Ainus läbiv motiiv erinevates juttudes, mis on tõepoolest kõlanud ka vähemalt ühe USA ametniku suust, on väide, et ma olevat kuskil «esinenud USA riigiametnikuna». Kuivõrd see väide on iseenesest üsna napakas, ei pidanud ma seda alguses tõsiseltvõetavaks. Napakaks pean seda väidet, kuna kõigis riikides, kus ma olen töötanud, olen ma alati esindanud iseennast ja mitte kunagi kedagi teist. Lisaks on nimelt Eesti kui sõbraliku väikeriigi maine olnud minu töös eelis, mida ei ole suurriikide esindajatel.
Kuna ma ei tea, mis on USA viisakeelu põhjus, siis ei oska ma ka seda põhjust vaidlustada. Võin vaid kinnitada, et kindlasti ei ole ma teinud midagi, mis võiks USA huve kahjustada. Pean tõenäoseks, et viisakeelu tegelik põhjus on mingi ameeriklastele sokutatud valeinfo, mida keegi USA süsteemis on uskuma jäänud. Eeldan, et selle info edastaja on Venemaa, arvatavasti mõne oma agendi kaudu. Tõenäoselt on see sisendatud ameeriklastele kas Tbilisis või Tallinnas. Selle väite täpsemaks selgituseks edastan eraldi 2011. aastal Eesti vastavatele asutustele esitatud memo oma tähelepanekute kohta viisakeelu kehtestamise eel ja järel, mida saate lugeda juhatuse koosolekul. (Seda memo palun ajakirjandusse mitte lasta, sest olemuslikult sisaldab see infot liitlaste kohta, mis peaks olema templi all).
Kui eelolev jätab endiselt küsimusi üles, siis soovitan juhatusel volitada mõnd riigisaladuse loaga liiget suhtlema minu asjas vastavate asutustega ning esitama kõik küsimused ka neile. Omalt poolt volitan kõiki Eesti ametasutusi edastama vastavale inimesele kõik minu kohta käiv informatsioon oma äranägemisel.
Olen rõõmuga valmis vastama kõigi juhatuse liimete edasistele küsimustele, eelistatavalt ilma ajakirjanduse vahenduseta. Ühtlasi loodan, et asjas jõutakse ühisele otsusele, sest erakonnale on venitamine ilmselgelt halb. Omalt poolt luban mitte solvuda ja respekteerin iga otsust.
Lugupidamisega
Eerik-Niiles Kross