Sloveenia võis saada Soomest altkäemaksu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola armeele kuuluv AMV soomuk. Ka pärast Patria ja Varssavi vahelist soomukitehingut hakkasid levima kuulujutud altkäemaksust, mida Soome sõjatöösturid poolakatele väidetavalt andsid.
Poola armeele kuuluv AMV soomuk. Ka pärast Patria ja Varssavi vahelist soomukitehingut hakkasid levima kuulujutud altkäemaksust, mida Soome sõjatöösturid poolakatele väidetavalt andsid. Foto: Repro

Soome meedia vahendab lihtsalt meie opositsiooni alusetuid süüdistusi, kommenteeris Sloveenia peaminister Janez Janša üleeilset YLE TV lugu, kus väideti, et ta on saanud Soome sõjatööstuselt miljoneid eurosid altkäemaksu.


Suures osas Soome riigile kuuluv Patria sõjatööstus andis Sloveenia kaitseametnikele ja poliitikutele eesotsas peaminister Janšaga ühtekokku 21 miljonit eurot (umbes 328 miljonit krooni) altkäemaksu, väitis üleeile Soome rahvustelevisioonis YLE ajakirjanik Magnus Berglund.



Selle eest kindlustas Patria endale Sloveenia kümnendi suu­rima kaitsehanke. 2006. aastal sõlmitud lepingu järgi ostab Sloveenia Patrialt 278 miljoni euro (ligi 4,4 miljardi krooni) eest 135 AMV soomukit.



Raha vahendas Patria poolt firma Austria esindaja Wolfgang Riedl. Sloveenia-poolseteks vahemeesteks olid ärimees Walter Wolf ja kunstnik Jure Cekuta, kel häid suhteid kodumaa poliitilise eliidiga.



Esimene häiresignaal saabus 2007. aasta talvel. Nimelt laekus Riedli kontole Soomest raha, millest too edastas summasid Wolfile, kes üritas neid edasi kanda Liechtensteini, Kaug-Ida ja Austraalia pangakontodele ning võttis 300 000 eurot ka sularahas välja. Seepeale sekkus pank, kes informeeris toimuvast Austria rahapesuametnikke, kes võtsid kontakti Soome ja Sloveenia kolleegidega.



Uurimine lämmatati


Ka Sloveenias endas kerkis tehingu uurimine üles varsti pärast selle sõlmimist. Nimelt tekkis kaht­lus, et ajal kui makstav summa pole muutunud, on müüdavate soomukite arv kahanenud 150-lt 135-le.



Parlamendis moodustati asja uurimiseks komisjon, mille ümber tülitsesid koalitsioon ja opositsioon ligi aasta aega. Lõpuks kangutas võimuliit komisjoni juhi kohalt, raportit uurimise järeldustest ei sündinud.



Lõppdokumendi avaldas iseseisvalt hoopis Drago Kos, sloveenist Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase organisatsiooni GRECO juht. See paljastas muuhulgas Patria sisepabereid, mis teatasid näiteks, et Sloveeniale AMVde müümiseks tuleb «J-ile» «pensioniraha» maksta.



«J» polnud aga raporti väitel mitte hankelepingule ametlikult alla kirjutanud kaitseminister Karl Erjavec. «J» on ELi eelmise poolaasta esimene mees – toonase eesistujamaa Sloveenia peaminister Janez Janša, väidab YLE. 2004. aastast Sloveenia valitsust juhtiva Janša jaoks on kaitsetemaatika tuttav, 1991. aastal oli ta kaitseminister.



Sloveenia avalikkuse ette jõudis šokeeriv info nende kõrgest korruptsiooniahelast siiski alles eile YLE loo kaudu. Peaminister Janša andis sel puhul erakorralise pressikonverentsi.



Ta teatas kodumaisele meediale, et kõik, mida soomlased väidavad, on konstrueeritud vale. Tema väitel on süüdistused Soome ajakirjanike suhu pannud Sloveenia opositsioon ja on ilmselge, miks selline asi ilmus välja vahetult enne valimisi.



Janša jutu järgi pole Soome politsei teda üle kuulata tahtnud. Lisaks kinnitas ta, et relvahankega seotud dokumentides kasutatud koodnimi «J» ei tähista teda, see võib tähendada paljusid inimesi. «Saates esitatud info on absurdne ja see jutt ei pea vett,» teatas peaminister.



Janša teatel on tema meeskond juba nõudnud YLE-lt vabandust ja tõendeid nende väidete kinnituseks. Sloveenia peaministri sõnul ei puudutanud soomlaste saade mitte ainult teda, vaid kogu riigi mainet. Tema väitel pani riik end ise nende süüdistustega veidrasse olukorda ja peaks nüüd reageerima. Ta siiski ei täpsustanud, kuidas.



Mis mainesse puutub, siis kui YLE väited tõeks osutuvad, peab Transparency International ilmselt oma tuleva aasta korruptsiooniraporti praegu seal auväärseid kohti hoidva Soome ja Sloveenia koha pealt üle vaatama. Soome on nende pingereas 179 riigi seas korruptsioonivabaduselt 2. ja Sloveenia parima ELi uusliikmena 27. kohal, vahetult enne Eestit.



Mäng suurte panustega


Berglundi väitel sõltub kogu Patria tulevik suuresti AMVde edust. «Patria on võitnud konkursi Poolas, kaotanud Portugalis ja Belgias,» loetles Berglund üleeile YLEs eetrisse läinud saates. «Ta on võitnud Lõuna-Aafrikas ja Emiraatides. Kaotanud Tšehhis, võitnud Sloveenias ja Horvaatias.»



Mullu kahtlustati Patriat poolakatele altkäemaksu andmises. «Me oleme mõnes kohas võitnud ja mõnes kaotanud, nii et võib öelda, et see on alati keerukas võistlus, kus esimesest järgmiseks jäävatele kohtadele väikseid auhindu pole,» tõdes toona YLE-le antud intervjuus Patria AMV juht Heikki Hulkkonen. «Me räägime suurest rahast ja panused on kõrged.»



6. juulist sööb altkäemaksu andmises kahtlustatav Hulkkonen riigileiba Vantaa vanglas. Samuti veetis Patria Sloveenia esindaja tänavu suve vahialusena firma emamaal Soomes.



Ka Eesti armee kasutab Patria toodangut. Vastavalt 2004. aasta lepingule osteti Scoutspataljoni jaoks 112 655 520 krooni eest 60 PASI XA180 soomukit. Samas teatas meie kaitseministeerium kahe nädala eest, et Patrialt soomukeid juurde ei liisi.


Ministeeriumi esindajate sõnul hindasid nad soomlaste küsitud hinda liialt kõrgeks, samuti pidasid ebasobivaiks nende esitatud kasutustingimusi.



Simona Rakuša töötab Sloveenia suurimas päevalehes Dnevnik.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles