Kuigi pealinnas rikkus ajakirjanduse andmetel korruptsioonivastast seadust rekordiline arv, koguni 42 linnaametnikku, pole nende hulgas linnasekretär Toomas Sepa kinnitusel ühtki kõrgemat ametnikku. Ei ühtki poliitilist figuuri – linnavalitsuse liiget, linnaosavanemat ega ka ameti juhatajat.
Küll aga on tekkinud anekdootlik olukord, kus Eesti Ekspressi (EE) ajakirjanikul on seaduserikkujate nimekiri olemas, kuid ametnike tööandjal Tallinna linnavalitsusel mitte. Vähemalt väidab nii linnavalitsus. Ka ei saa politsei nimekirja ametlikult linnale edastada, sest kardab saada ise seaduserikkujaks, sest väärteootsused sisaldavad delikaatseid isikuandmeid.
Samas leidis politsei oma eilses teates, et linnavalitsus ajab süü ametnike patutegude varjamises politsei kaela, kuigi samal ajal on linnal enesel võimalik samuti ametnike rikkumisi uurida.
Politsei tõrjub süüdistusi
«Kui inimene on asunud avalikku teenistusse, on ta andnud allkirja, et täidab seadusega kehtestatud nõudeid,» selgitas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp. «See tähendab, et linn saab ametniku rikkumisi sõltumata politsei tegevusest ise uurida ja selle eest karistada või töölt vabastada.»
Sepp vaidles politseile vastu, öeldes, et linnal pole õigust ja kohustust teha selle rikkumise üle järelevalvet, sest seadusega on selle väärteo menetlemine politsei ülesanne.
Politsei teatel on korrakaitsjad väärteomenetluste käigus pidevalt küsinud linnavalitsuse majanduslike huvide deklaratsiooni (MHD) hoidjatelt erinevate ametnike majanduslike huvide deklaratsioone ja need ka saanud.
«Ent see ei ole kaheksa kuu jooksul pälvinud linnakantselei sisekontrolli huvi, samuti pole MHD hoidjad pidanud vajalikuks informeerida linnavalitsuse vastavaid instantse,» ütles Puusepp.
Linnavalitsus on aga seisukohal, et kuni pole politsei paberit karistamise kohta, pole ka alust kedagi ajakirjaniku valduses oleva paturegistri liikmetest vabastada. Nokk kinni, saba lahti. Samas tunnistas eile ka linnasekretär, et süüdlaste arv on tõesti 40 ümber.
«Kahjuks ei ole linnale ametnike võimalike väärtegude kohta politseilt tänaseni laekunud piisavalt infot, mille põhjal oleks võimalik linnal oma järeldusi teha,» lausus Sepp. «Meile teeb muret ja üllatab, et politsei ei teavita meid mõne ametniku väärteokorras vastutusele võtmisest ja me peame teemaga tegelema ajalehe algatusel.»
Eile pöördus linnavalitsus teabenõudega Põhja politseiprefektuuri poole, linnasekretäri sõnul tahaks linn karistuse määramisel enda kätte saada politsei tehtud väärteootsused, mille andmist linnavõimudele korrakaitse praegu kaalub. «Kui seadus ei võimalda politseil neid meile anda, siis on seadus küll kuidagi vildakas,» märkis Sepp.
«Kavatseme iga juhtumit eraldi käsitleda ning püüda välja selgitada asjaolud iga konkreetse rikkumise ja rikkuja kohta,» lausus Sepp. Tema sõnul ei hakka linn väidetavalt äriühingu juhatusse või nõukogusse kuulunud 42 ametnikku enne karistama, kui politsei kogutud andmed nendeni jõuavad.
Sepa sõnul sai linn pärast meediapäringut politseisse helistades suuliselt teada üksnes seda, et politsei on tõepoolest algatanud teatud väärteomenetlusi kontrollimaks, kas linnaametnikud on järginud korruptsioonivastases seaduses sätestatud töö- ja tegevuskoha piiranguid.
Kontrollitavad isikud on kuulunud äriühingute juhtorganitesse eri aastatel. Näiteks on linnavalitsus kindlaks teinud, et osa kõnealustest isikutest on kuulunud äriühingute juhatustesse või nõukogudesse aastatel 1998, 2000 ja 2001.
Sepp ütles, et politsei on nende poole mitmete ametnike kohta info saamiseks juba varemgi pöördunud, kuid linn jäi ootama, kuni politsei langetatud otsustest neile teada annab. «Kui varem on olnud näiteks ametnikega seotud kriminaalasju, siis oleme otsused saanud automaatselt,» lausus ta.
Lõpuks hakatakse uurima
Postimehe andmeil on linnajuhid juba pikemat aega – alates 8 kuud tagasi ilmunud esimesest EE artiklist – teadlikud kahtlustatavatest ja karistatud ametnikest ning need nimed on linnaasutustes üsna avalik saladus, kuid ette pole ikkagi midagi võetud. Postimehe andmeil on linnavalitsus seni piirdunud vaid ametnike küsitlemisega.
Alles eile tegi linnavalitsus sisekontrolörile ülesandeks uurida 42 linnaametniku väidetavat rikkumist. See on Eestis enneolematu hulk ühekorraga korruptsioonivastast seadust rikkunud ametnikke – pealegi veel ühes omavalitsuses.
Sepa sõnul ei saa Tallinn leppida, et linnaametnikena on ametis inimesed, kes oma kuulumist äriühingute juhtorganitesse on teadlikult varjanud või rikuvad muul viisil kehtivat seadust.
Sisekontrolör peab esitama sisejuurdluse tulemused linnapeale 6. oktoobriks.
Uurimise alustamisele andis eile tõuke EE ajakirjaniku Janar Filippovi kiri, milles too edastas Tallinna linnale info, et 42 linna ametiisikut on võetud väärteokorras vastutusele korruptsioonivastases seaduses sätestatud töökoha- ja tegevuspiirangute nõuete rikkumise eest.
Seadus keelab ametiisikutel olla äriühingu juht või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja.