Filharmooniline reform peatati muusikute vastuseisu tõttu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Unt
Anneli Unt Foto: Pm

Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor Anneli Unt kinnitab, et oli algusest peale ühtse filharmoonilise muusikaasutuse loomise vastu. Reformi oli sisse kirjutatud ka kammerkoori liitmine, ilma et neile endile seda keegi öelnud oleks.

«Rääkida praegu, et reform on ministeeriumi algatatud, ei vasta kindlasti tõele,» ütles Unt. Tema arvates ongi reformi läbikukkumise põhjus just see, et Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) direktor Andres Siitan ja Tõnu Kaljuste läksid peaministri juurde sooviga midagi suurt korda saata, aga ei arutanud ideed teiste muusikaasutustega läbi.

Nii lugesid Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) ja Hortus Musicuse liikmed eelmisel sügisel alles ajalehest, mis nendega juhtuma hakkab. «Ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sees oli lahkarvamusi ja vastuolusid,» ütles Unt ja lisas, et ilmselt just teiste muusikaasutuste vastuseisu tõttu kultuuriminister Laine Jänes reformile pidurit tõmbaski.

Ühe liidetava asutuse, Hortus Musicuse juht Andres Mustonen nimetas praegu õhus olevat tüli agooniaks ja ütles, et kogu reform ei sündinud eesti kultuuri vajadustest.

«See oli imporditud idee ja kõik teostati kiirustades. Eesti kultuur ei vajanud mingisugust reformi,» ütles Mustonen. «Meiepoolsetel reformi algatajatel, ja ma sooviks «reformi» panna siinkohal jutumärkidesse, olid kindlasti selle idee juures kaugemad tagamaad ja suuremad omakasupüüdlikud plaanid.»

Inetu tüli teine külg peitub kammerkoori juhi Undi sõnul tõigas, et praeguses majanduslikus olukorras on kõigil kultuuriasutustel raske. «Kas me siis hakkamegi kõik niimoodi käituma, et kellel on häda käes või kes kõige kõvemini kisab ja kõige inetumalt asja üles kisub, neid peab ministeerium aitama?» küsis Unt.

Mustoneni sõnul aga ei olegi küsimus selles, et ERSO eelarve on praegu kolme miljoni krooniga miinuses, tegemist on ühe inimese purunenud ambitsioonidega. «Ning see on minu arust kahetsusväärne,» tõdes Mustonen. Tema sõnul tegi kultuuriministeerium selles olukorras õige tagasikäigu, mis läks muusikutele valutult.

Unt aga lisas, et kõiki probleeme ei pea ainult ministri abil lahendama. «On ekslik arvata, nagu peaks minister korraldama iga kultuuriasutuse igapäevast tööd. Olen kammerkoori direktorina töötanud pea kümme aastat, viie kultuuriministri ajal ja kohtunud nende igaühega personaalselt kammerkoori küsimustes vast korra või paar, rohkem ei ole vaja olnud,» sõnas Unt.

Lõppkokkuvõttes ei mõjunud Undi sõnul tüli nii suureks paisumine halvasti mitte ainult ERSO-le ja selle orkestrantidele, vaid kõigile Eesti muusikutele ning seda tuleb veel tükk aega siluda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles