Riigikohus asub vaagima vangide valimisõiguse teemat

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on Eesti seadused käsitlenud süüdimõistetud vange isikutena, kellel valimisõigus puudub.
Seni on Eesti seadused käsitlenud süüdimõistetud vange isikutena, kellel valimisõigus puudub. Foto: Toomas Tatar

Riigikohus asub põhiseaduslikkuse järelevalve korras menetlema vangide valimisõigust puudutavat, vastava algatuse tegi Tartu ringkonnakohus.

Riigikohus otsustas täna liita kaks Tartu ringkonnakohtu samasisulist kaasust ühte menetlusse.

Tallinna ringkonnakohus andis veebruari lõpus süüdimõistetud kinnipeetavale õiguse osaleda riigikogu valimistel, juhidudes Euroopa Inimõiguste Kohtu vastavast praktikast.

Kui seni on Eesti seadused käsitlenud süüdimõistetud vange isikutena, kellel valimisõigus puudub, siis Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Tallinna Vangla kinnipeetava kaebuse ja kohustas Jõhvi vallasekretäri tagama, et vangid kantakse riigikogu valimistel valijate nimekirja.

Kohtuotsuse kohaselt ei ole riigikogu pika aja jooksul viinud valimisseadust kooskõlla Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, mis ei luba riigil valimatult ja eranditeta piirata kõikide vangide valimisõigust parlamendivalimistel. Kuna riigikogu ei ole teinud otsust, millistele kriteeriumitele vastavate kinnipeetavate valimisõigust piiratakse ja millises menetluskorras, on riigikogu valimise seadus põhiseadusevastane, leidis ringkonnakohus.

Ringkonnakohus jättis põhiseadusevastase piirangu kohtuasjas kohaldamata, millega käivitus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus riigikohtus, kelle ainupädevuses on piirang kehtetuks tunnistada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles