ERSO töötajad: ministeerium peab täitma Järvile antud lubaduse

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERSO kontsert.
ERSO kontsert. Foto: Peeter Langovits

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri töötajad avaldasid täna avalikus kirjas oma vaatenurga kultuuriministri ja ERSO direktori vahelisele konfliktile.

ERSO töötajad avaldasid täna avalikus kirjas heameelt selle üle, et kultuuriminister Laine Jänese lähemad kaastöötajad kultuurivallas on hakanud avalikult rääkima teemast, mille tõttu on Eesti esindusorkestri  töö juba rohkem kui aasta vältel olnud häiritud, ehk struktuuride ühendamisest.

«Pikk vaikimisperiood ERSO ja ministri vahel õigupoolest algaski 03. märtsil tänavu sellest, et me orkestri esindajatega ministri väiteid, nagu oleks ühendasutuse loomine Neeme Järvi  ja Eesti Muusikanõukogu soov, ümber lükkasime,» teatasid ERSO töötajad avalikus kirjas.

«Minister tõusis, lahkus sõnagi lausumata, jättes meid üksi tema kabinetti istuma ja rohkem pole ei orkestri esindajatel ega Andres Siitanil olnud võimalik temaga ei nendel ega ka muudel teemadel arutleda,» kirjeldasid töötajad olukorda.

ERSO ühendamine Eesti Kontserdiga või millise iganes teise muusikaasutusega ei ole töötajate hinnangul Neeme Järvi ega Eesti Muusikanõukogu ja kindlasti ka mitte ERSO muusikute soov.

«Kuni  Marko Lõhmus oli Eesti Kontserdi direktori kt, ei olnud ühendamine ka Eesti Kontserdi eesmärk. Eesti Kontserdil on tänaseks uus direktor,» tõdeti kirjas.

«Kuna ministri järjekordset katset ERSO-t kuhugi ühendada on põhjendatud Neeme Järvi soovidega seoses peadirigendi kohale asumisega, siis vaatame üle, millised need soovid algselt olid: et oleks olemas segakoor siis, kui ERSO-l on segakoori vaja; et orkester saaks laiemad tegutsemisvõimalused.»

«Andku maestro mulle andeks, et ma nüüd tema mõtteid üritan interpreteerida, aga mõlemad need soovid on võimalik paigutada ühise nimetaja alla – maestro sooviks oli, et tema orkester ei sõltuks oma töös ja muusikategemises mõnest teisest kultuuriasutusest. Täiesti loomulik ja Eesti esindusorkestri puhul loodetavasti ka riigile jõukohane ülesanne. Kas pole,» küsis ERSO usaldusisik Tarmo Velmet kirjas.

«Miks aga ERSO direktor aasta tagasi mõneks ajaks ministri segaste plaanidega liitus ja neile n-ö tertsi alla laulis? Sest talle lubati saali, lubati orkestri oma kodu. See tähendab kohta, kus muusikutel oleksid inimlikud harjutustingimused, koht pillide hoidmiseks, normaalsed riietusruumid, ehk isegi duširuumid kontserdijärgseks pesemiseks. Mida kõike Eesti Kontserdi allüürnikuna me aastate vältel saavutada pole suutnud ja seega pole põhjust arvata, nagu saavutaksime seda Eesti Kontserdi koosseisus. Kas unistamine normaalsetest töötingimustest ja ministri lubaduste uskumine on juhtimisviga,» seisab kirjas.

ERSO-le on töötajate kinnitusel väga vaja oma kodu, aga selle saavutamise hinnaks ei saa olla iseseisvuse kadumine.

Ministeeriumi ülesandena näevad töötajad Neeme Järvile antud lubaduste täitmist. «Et meil oleks kasutada segakoor, kui seda on vaja ja et orkestrile tekiks suurem tegutsemisruum. Kuna Eesti Kontsertkoor kuulub täna ühe teise konkureeriva kultuuriasutuse koosseisu, siis pole mul usku, nagu oleks esimenegi lubadus täidetud,» lisas Velmet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles