Jakob Kübarsepp: viis soovitust gümnaasiumiõpilastele

Inimene õpib kogu elu. Koolis, tööl, kodus, isegi puhkusel. Me nimetame seda elukestvaks õppeks. Enamasti aga ei teata, et elukestva õppe puhul eristatakse formaalset, mitteformaalset ja informaalharidust. Formaalharidus tähendab üldhariduskoolis, kutsekoolis, kõrgkoolis omandatud haridust.

Mitteformaalhariduse all peetakse silmas näiteks tööalast täiendusõpet ja huvialaõpet. Inimene õpib ka töökogemusest, reisides, puhates, osaledes õpilasorganisatsioonide töös, klubilises tegevuses jms. Koolivaheajal välisriigis töötamine parandab ka võõrkeele- ja suhtlemisoskust teises kultuurilises keskkonnas. See on informaalharidus.

Kindlasti läheb nii õpingute jätkamisel kui ka tulevases töös vaja põhi- või keskkoolis omandatud teadmisi. Otseselt on töö ja karjääriga seotud õpingud kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis ja ülikoolis. Keegi ei kahtle, et näiteks arsti-, inseneri-, disaineri- või viiulimängijaõpe ülikoolis on kutseõpe. Muidugi võivad nimetatud erialadel hariduse omandanud töötada, pärast sobivat täiendus- või ümberõpet, ka muudel ametikohtadel. Ei ole haruldane, et insener või keemik töötab ökonomistina, ettevõtte juhi või poliitikuna.

Vähe on noori, kes teavad juba aastaid enne üldhariduskooli lõpetamist, kuidas nende haridustee ja sellele järgnev tööelu jätkub. Mida võiksid noored silmas pidada oma hariduse ja karjääri kavandamisel? Viis soovitust neile, mida järgida:
Globaalsed trendid. Kas olete märganud, et inimese loodud tehiskeskkond meie ümber areneb kiirenevas tempos? Märkamatult on inimene muutunud tehnoloogiasõltlaseks. Keegi ei kujuta enam elu ette ilma elektrita. Selle kadumisel liiguksime ühe päevaga 150 aastat tagasi. Tingimustesse, milles elasid meie vanavanemad. Interneti «kokkuvarisemisel» liiguksime tagasi «vaid» paarkümmend aastat.

Nii tootmis- kui teenindusvaldkond on muutumas üha enam teadmiste- ja tehnoloogiamahukamateks. Selletõttu ei tasu ka imestada, et üleilmselt on kasvamas vajadus teadmustöötajate, st teadlaste, inseneride, arhitektide, disainerite, ka kõrge kvalifikatsiooniga tehnikute ja tööliste järele. Teadus ja tehnika/tehnoloogia on prioriteetsed enamiku riikide ja tervete regioonide (Euroopa Liit) kõrghariduses ja teaduses.

Riiklikud prioriteedid väljenduvad koolitustellimuses. Kõrghariduses on uuel aastatuhandel olulised olnud ja on jätkuvalt loodus-, täppis- ja tehnikaerialad (nn LTT erialad), samuti tervise ja keskkonnakaitsega seotud erialad. Kas teate, et riiklikus koolitustellimuses kõrgkoolidele moodustavad LTT erialad üle neljakümne protsendi? Loomulikult ei telli riik suurel arvul lõpetajaid erialadelt, kus on hiljem raske tööd leida. Tööturuameti andmetel on töötuid mehaanika-, ehitus-, keemia-, energeetika- või arvutiinsenere väga vähe.

Olukord tööturul. Kas noored teavad, milline on olukord Eesti tööturul? Millised on võimalused tööd leida, missugused on palgad ning arengud tööturul Eestis ja Euroopas? Eestis ei ole süstemaatiliselt kogutud statistikat hariduse ja tööturu seoste kohta. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel valminud uuring «Haridus ja tööturg Eestis» (vt Eesti Panga kodulehekülg) on esimene uuring selles vallas. Uuringu põhijäreldus on, et kõrgema haridustasemega kaasneb üldjuhul kõrgem palk.

Erialadest on tasuvamad arvutiteadus, tehnikaalad, ärindus, haldus ja õigus ning ehitus ja arhitektuur. Valdkondadest on kõrgemini tasustatud peamiselt insenerialad: energia-, gaasi- ja veevarustus, arvutid, elektri- ja optikaseadmed, kemikaalid ja keemiatootmine, mäetööstus. Erandiks on vaid finantsvahendus, kus palgad on 10–15% kõrgemad. Uuringu kohaselt on õpingutejärgsetest tegevusaladest inseneritöö üks kõrgemini tasustatavaid. Bakalaureuseõpingutega ei tasu piirduda, sest palgad on suuremad just magistritel ja doktoritel.

Elukestev õpe. Tulevikus võivad palgatase ja töö leidmise võimalused olla hoopis teistsugused kui praegu.

Nn «kõva» loodus-, täppis- ja tehnikaharidus annab tunduvalt laiemad valikuvõimalused ümberõppeks kui väljaõpe paljudel teistel erialadel. Sageli omandavad füüsikud, keemikud, insenerid, arhitektid, arstid jt teise magistrikraadi «pehmetel» erialadel (näiteks äri- või haldusjuhtimine). Tean magistrikraadiga insenere, kes on hiljem lisaks lõpetanud õigusteaduse eriala. Vastupidine valik (kui näiteks ärijuht omandab arsti- või inseneridiplomi) on üliharuldane.

Palju avatud uksi. Valikute piiratus häirib iga inimest. Seepärast tuleks juba üldhariduskoolis õppides hoida võimalikult palju uksi avatuna. Uste all mõtlen võimalusi haridustee jätkamiseks pärast gümnaasiumiõpinguid või konkurentsi tööjõuturul.

Noored teavad hästi, et praegu võetakse ülikoolidesse õppima riigieksamite alusel. Aga kas teatakse, et sooritades riigieksami vähemalt ühes reaalaines (matemaatika, füüsika, keemia jt), kasvavad valikuvõimalused õpingute jätkamiseks vähemalt kümme korda?

Näiteks matemaatika riigieksami edukalt sooritanul on võimalik konkureerida kõikidele Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja enamikule Tartu Ülikooli erialadele. Neil aga, kes on reaalaineid vältinud, on edasiõppimise valikuvõimalused mitu korda väiksemad.