Eestis algatatakse igal aastal umbes 90 ravimiuuringut, mis toovad arstidele sadu miljoneid kroone, nende sadade miljonite kroonide jaotamine toimub aga musta loori taga, millest läbi näevad üksnes valitud.
Arstid teenivad ravimiuuringutelt miljoneid
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
5. september 2008, 07:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimiuuringutega seotud juhtivarstide firmade majandustulemused paistavad silma ülikõrge kasumlikkusega, kirjutab
.
On tavaline, et ravimiuuringute eest vastutavate arstide erafirmade kasum moodustab käibest vähemalt poole, kui mitte tervet osa. Erakordsed on need numbrid veel seetõttu, et tihtilugu juhivad arstid sellise kasumlikkusega firmasid oma täiskohaga põhitöö kõrvalt.
Näiteks võib tuua eelmisel aastal asutatud Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna juhi Toomas Toomsoo kliinilistele uuringutele spetsialiseerunud osaühingu Doctoom, mis suutis aastaga teenida 830 000 krooni käivet. Puhaskasumiks märkis firma aastase töö eest 817 000 krooni. Ettevõtte fantastilise tulemuse andsidki 4-5 kliinilist ravimiuuringut.
Toomsoo sõnul on selliseid äriühingud kõige läbipaistvam osa kliiniliste uuringute rahastamises.
«Valdav enamik arstidest teevad seda kui eraisikud, kelle pangaarvele see summa lihtsalt laekub. Ühingute tegemine on harv, aga kõige läbipaistvam osa,» selgitas Toomsoo, keda lisatööots ravimiuurijana maha ei murra.
Ka Merelahe Perearstikeskuse perearsti ja juhatuse esinaisele Riin Lannole jäi keskuse juhtimise kõrvalt aega uuringutega tegemiseks. Tema erafirma OÜ Riin Lanno teenis möödunud aastal pea kaks miljonit krooni käivet. Tehtud töö eest tiksus kasumiks tublid 1,3 miljonit krooni. Läinud aastal tunnistas ravimiamet Lanno viie kliinilise uuringu eest vastutavaks arstiks.
Samuti võisid osaühingu Arbeiter & Türkson omanikud Kaja Arbeiter ja Mirjam Türkson, kes ravimiametile laekunud taotluste järgi olid läinud aastal märgitud kokku viie uuringu vastutavaks arstiks, rõõmustada saavutatud numbrite üle. Kolleegid tegid aastaga 1,2 miljonit krooni käivet, millelt puhaskasumiks kujunes 715 000 krooni.
Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku teadur Katre Maasalu suutis aga oma firmale OÜ Comerton möödunud aastal 2miljonilise käibe juures 1,2 miljonit krooni kasumit võtta. Tema nimel oli tollel aastal kuus ravimiuuringut.
Kuigi ravimiamet tajub ravimiuuringutes liikuvate suurte summade taga negatiivset mõju arstide sõltumatusele, näeb Taani võimsa ravimiuuringu firma Eesti esinduse Pärnu Kliiniku juht Ivo Valter olukorda vastupidiselt.
Tema sõnul peaksid arstid uuringutest võtma niipalju raha kui võimalik. «Mina näen seda positiivselt, kui arstid uuringute eest raha küsida oskavad ja ennast liiga odavalt ära ei müü,» selgitab Valter oma seiskohta.
Oluline olevat tema sõnul just see, et raha ei läheks Eestist mööda. Eesti aastane ravimiuuringute turg võib Valteri hinnangul olla umbes 200 miljonit krooni aastas, mis aga viimaste aastatega pole kasvanud.