Päästevestid oleks võinud tänavu päästa kümneid inimesi

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalapaadid Tamula järve ääres.
Kalapaadid Tamula järve ääres. Foto: Malle Elvet

Tänavu veekogudel juhtunud paadiõnnetustuses uppunud inimesed on reeglina jätnud selga panemata päästevesti, nii ka Tamula järvel uppunud kergejõustiklane Taavi Peetre.

Päästeameti andmetel ei olnud Tamula järvel kala püüdnud kergejõustiklasel Taavi Peetrel ega tema kahel kaaslasel seljas päästevesti. Samuti polnud paadis päästerõngast, mis oleks hätta sattunud meestele abiks olnud.

Ehkki seadus ei kohusta siseveekogul paadis päästevesti kandma, soovitavad nii päästeamet, kui veeteede amet seda teha.

Õnnetusi, kus selga pandud päästevest oleks võinud päästa inimelu, ei ole olnud tänavu vähe. Juuni keskel läks Muhumaal ranniku lähedal ümber paat, milles oli neli inimest. Neist kahel oli seljas päästevest ning kaldalt appi tulnud inimeste abiga nad päästeti. Teised kaks uppusid.

Augusti lõpus läsk Saadjärvele paadiga eakas mees. Kogenud kalamees sattus järvel olles aga hätta ning tema elutu keha tõid kaldale kohalikud inimesed.

Sarnaseid õnnetusi, millest teatades päästeamet alati päästevarustuse olulisusele rõhub, on tänavu üle 80 inimese surmaga lõppenud veeõnnetuste hulgas veelgi.

Päästeamet soovitab kindlasti iga kord veesõidukiga veekogule minnes päästevest korralikult selga panna. «Mõistlik inimene ei kanna turvavööd ainult sellepärast, et kardab trahvi saada, vaid ikka seetõttu, et õnnetuse juhtudes on tal oluliselt suurem võimalus ellu jääda,» tõdeb päästeameti pressiesindaja Reimo Raja ning lisab, et sama kehtib ka päästevesti puhul.

«Oluline on ka päästevesti korralik kinnitamine. Eestis on sel aastal olnud vähemalt üks uppunu, kelle päästevest polnud korralikult kinnitatud. Õnnetusi veesõidukitega, kus uppunutel polnud päästevesti on olnud kümmekond,» lisas Raja.

Veeteede ameti vanemseptsialist Malle Lõhmus rõhutab, et päästevesti või ujuvusvahendi kasutamine suurendab õnnetusse sattudes pääsemisvõimalust oluliselt, kuid samas tuleb ohtusid ka teadlikult vältida.

«Et veesõit mööduks ohutult, tuleb tunda elementaarseid laevasõidu põhitõdesid, tunda seadusandlust ning varustada end õigete ohutus-, pääste- ja esmaabivahenditega.»

Päästevestide kasutamise kohustuslikkust reguleeriv määrus võeti vastu jub 2006. aastal ning selle kohaselt peavad lahtisel väikelaeval  kõik väikelaeva pardal olijad sõidu ajal kandma päästevesti. Väikelaevaks peab seadus 2,5 – 24 meetri pikkust veesõidukit.

«Kuigi nimetatud määruse nõuded kehtivad Eesti territoriaalmerel ja laevatatavatel sisevetel, oleks soovitatav päästevesti kasutada ka mujal veekogudel liigeldes,» lisas Lõhmus.

Seadus näeb samuti ette, et veekogule minekul peab väikelaeval olema pardalolevate inimeste arvule vastav tehniliselt korras päästevarustus, samuti väikelaeva juhi poolt valitud sõidupiirkonnale vastavad navigatsiooni- ja sidevahendid.

Mõned põhitõed enne veele minekut:

veendu, millistes tingimustes kasutamiseks on paat mõeldud;

kontrolli alati paadi ja varustuse korrasolekut;

planeeri reisi ja jälgi ilmaolusid;

teata kodustele; kuhu läksid ja millal plaanid tagasi jõuda;

ära hinda oma oskusi ja teadmisi üle;

seila selge peaga;

pane tähele teisi vee peal liiklejaid ja hoia keskkonda;

võta alati kaasa kasutusvalmis sidevahend.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles