Professor muretseb: president peaks välja kuulutama «musta puuma»-hüppe

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küttesüsteem
Küttesüsteem Foto: Kristjan Teedema

Et Eestis on populaarne õppida infotehnoloogiat ja humanitaaralasid, pole enam üllatus, paraku on see viinud selleni, et mõned väga vajalikud tulevikuerialad on jäänud teenimatult tahaplaanile ja seisavad kuristiku äärel, muretseb Tallinna Tehnikaülikooli professor Hendrik Voll.

Kaks sellist eriala on veetehnika ning kütte ja ventilatsiooni insenerid, kusjuures viimast ametit saab Eestis õppida vaid TTÜs. Nelja aasta pärast lõpetab küte ja ventilatsiooni eriala aga ainult üks tudeng. «Nende spetsialistide töö ehk hoone sisekliima tagamine mõjutab otseselt rahva tervist, heaolu ja produktiivsust,» märkis Voll.

Veetehnika inseneriks õpib TTÜs esimesel kursusel üks tudeng, teisel kursusel mitte ühtegi, kolmandal kursusel kaks noort. «Kas varsti saame kasutada ainult Alpides pudelisse pandud vett?» küsis ülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll.

Veetehnikud õpivad vee- ja kanalisatsioonisüsteeme projekteerima, aga ka neid välja ehitama. «Ka sinna sektorisse on jõudmas ressursisäästu teema, mistõttu võiks see olla perspektiivikas eriala,» arvas Voll.

Volli arvates ei ole nende alade ebapopulaarsuse põhjuseks hirm keeruliste õpingute ees: «TTÜ kõigil tehnilistel erialadel on raske kaks esimest aastat: siis õpitakse füüsikat, matemaatikat... Erialaained on palju lihtsamad.»

Põhjuseks, miks perspektiivist hoolimata nii vähe tudengeid neil erialadel õpib, peab Voll aegunud ja halba imagot. «Kütte-ventilatsiooni inseneri tüüpmaine oli viina ja küüslaugu järgi haisev räpast tööd tegev mees. Aga noored tahavad hea imidžiga ametit omandada. See, et õpitakse «torujüriks», läheb 18- aastastele väga korda,» rääkis Voll.

Tegelikult on aga nii veetehnikud kui kütte- ja ventilatsiooniinsenerid palju spetsialiseerumist juurde saanud. Tänapäeval on need ametimehed aga väga väärtuslikud, pigem sisekliima kujundajad, arhitekti paremad käed. Nende ülesanne on süsteemid kavandada ja välja joonestada, objektil paika panna ja tasakaalustada ning hooldada. Järjest suurenev trend on tootearendus ehk uute ja paremate toodete väljatöötamine.

Voll rõhutab, et enam ei tohi ühtegi korterelamut ilma mehaanilise soojustagastusega ventilatsioonisüsteemita ehitada. «Nende tööpõli muudkui laieneb. Meie ei ole aga aastaid suutnud pakkuda piisavalt selle valdkonna erialaspetsialiste,» muretses Voll. «Aga ega need kohad täitmata jää: tööd teevad paljud teistel ülekoolitatud erialadel mitte tööd leidnud inimesed.... Neil tuleb aga kuskil teadmistes sein ette ning väljapakutavad lahendused pole kõige ökonoomsemad,» rääkis ta.

«Aastal 2021 peavad kõik uued hooned olema liginullenergia hooned nZEB,» osutas Voll ja selgitas, et energia kulubki hoonetes peamiselt kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja valgustuse peale. «Need süsteemid tuleb targalt kavandada, et saavutada nZEB taset. See aga nõuab häid erialaseid teadmisi,» selgitas Voll.

Voll tõi näite, et ventilatsioonisüsteemide tootearendusega tegelev Eesti firma ETSNord on öelnud, et võimalusel võtaks kohe tööle kaheksa tubli inseneri. Aga pole, keda võtta.

«Olukorras, kus Lennart Meri kuulutas välja tiigrihüppe IT-sektori arenguks, võiks järgmine president koos haridusministriga üles kutsuda «musta puuma»-hüppe mustade, aga vajalike erialade populariseerimiseks,» pakkus Voll. «Kaval oleks õppida erialasid, mis ei ole populaarsed laiade masside seas, vaid leida tulevikuks perspektiivikas, ent vähetuntud ala, siis oled tulevikus tehtud mees!» soovitas ta.

TTÜ innovatsioonikeskuses Mektory avati äsja uus ventilatsiooni šõu-labor eriala populariseerimiseks. «Uue laboriga me üritame seda halba imagot muuta, aga see on pikem protsess,» nentis Voll. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles