Vaida silla ehitamisega valusalt vastu näppe saanud maanteeamet vahetab mädanevad puitosad terase ja betooni vastu.
Kallis õppetund: mädanevast Vaida puitsillast saab terassild
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
29. märts 2015, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Järelpinge Inseneribüroo edastas maanteeametile silla ekspertiisi koos võimalike remondivalikutega. Selle põhjal tegi maanteeamet otsuse.
Põhja regiooni sillainsener Kalmer Helgand ütles, et lähtuti maksumusest, ehitustöö kestvusest ja silla tulevastest hooldekuludest.
«Seetõttu valisime Vaida jalg- ja jalarattatee viadukti remondiprojekti kasuks, mille alusel asendatakse liimpuidust peakandurid terasest kandjatega, puidust põiktalad ning puidust katte asemel rajatakse betoonist kate,» lisas Helgand.
Sisuliselt ei jää konkursil «Eesti Parim Puitehitis 2008» liimpuidu parima kasutuse eest eriauhinna võitnud viadukti puitosast midagi järgi. Tuleb betoonist kattega terassild.
Hange viadukti remonttööde teostaja leidmiseks kuulutatakse välja aprillikuus. «Tõenäoliselt maikuus saame rääkida ehituslepingu reaalsest maksumusest,» lisas Helgand.
Maanteeametil on selle aasta eelarvest ette nähtud maksimaalselt 500 000 eurot Vaida viadukti rekonstrueerimiseks.
Silda hakatakse taastama suvel. Maanteeamet loodab, et olulisi muudatusi liikluskorralduses Tallinna-Tartu maanteel ei tule, ehk piiratakse vaid veidi kiirust.
Amet jääb kidakeelseks selles osas, kas pärast ekspertiisi tulemustega tutvumist on ka selge, kas tegu on ehitus- või projekteerimisveaga.
Varasemalt on amet nentinud, et on keerulises olukorras - objekt on ametlikult vastu võetud, heaks kiidetud. Kui maanteeamet tahaks kedagi süüdistada, siis tekiks kohe küsimus, miks objekt vastu võeti.
«Ekspertiis keskendus eelkõige probleemi lahendamisele. Väljatoodud põhiline viga seisnes selles, et puitkonstruktsioonidesse jõudnud niiskusel puudus võimalus välja pääseda,» selgitas Helgand.
Ta lisas, et sarnaste probleemide kordumise vältimiseks tuleb «takistada nii vihmavee kui õhuniiskuse tungimist konstruktsioonidesse, tagada konstruktsioonide töötlemine ilmastiku ja puidukahjurite vastu ning tagada konstruktsioonide tuulduvus».
«Ühtlasi tuleb ette näha kulutused ekspluatatsioonile ja ülevaatustele ning tuleb arvestada asjaoluga, et puidust sillad ei ole hooldevabad ja nad vajavad perioodilist igaaastast hooldust kui ka ca 3-5-aastaste intervallidega hooldustöid või remonti,» selgitas Helgand.
Viadukti garantiiaeg lõppes 2013. aasta sügisel. Silla eelnevatel ülevaatustel (2009–2013) ei olnud maanteeameti väitel võimalik probleeme avastada, sest konstruktsioon jäi asfaltkatendi alla.
Silla projekteeris ettevõte Resand AS ning ehitas AS Talter, nüüdne Lemminkäinen Eesti AS. Ehituse üle tegi järelevalvet Ramboll Eesti AS. Silla konstruktsioonid on tootnud Peeter Puit OÜ.
Mullu 5. augustil avastas maanteeamet, et osa 2008. aastal rajatud Vaida jalakäijate silla kõnniteest on sisse vajunud. Nimelt olid silla kandeprussid mädanema hakanud.