Riigikontroll leidis oma auditis, et täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldus Eestis pole süsteemne ja ei toeta töötajatel kvalifikatsiooni omandamist või täiendamist.
Riigikontroll: täiskasvanute koolitamine pole süsteemne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auditis tuuakse esile, et kuigi riik kulutab täiskasvanute koolitamiseks aastatel 2008–2013 ligi kaks miljardit krooni, ei ole suudetud luua ühtset seisukohta, millise kvalifikatsiooniga tööjõudu muutuvas majanduskeskkonnas vajatakse.
Samuti puudub riigil koolituste planeerimiseks ning tulemuste hindamiseks ülevaade toimunud koolitustest, kulutatud rahast ja saavutatud tulemustest.
Riigikontroll leidis, et täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldamine on ülimalt killustunud – rahastamise ja korraldamisega tegelevad vähemalt 16 asutust ja 25 Euroopa Liidu kaasrahastatud meedet. Täiskasvanute koolitamist koordineerib haridus- ja teadusministeerium, kuid praktikas on mitme asutuse tegevus koordinatsioonimehhanismidest välja jäänud.
Nii ei hõlma näiteks «Täiskasvanuhariduse arengukava 2009–2013» põllumajandusministeeriumi, siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja riigikantselei valitsemisala tegevusi, kuigi täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldamiseks on neile raha kokku planeeritud hinnanguliselt ligikaudu 800 miljonit krooni ehk ligikaudu 40 protsenti täiskasvanute koolitustegevuseks planeeritud kuludest.
Kuna täiskasvanuhariduses on osapooli palju, puudub riigil terviklik ülevaade, kui palju ta täiskasvanuhariduse arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks raha kulutanud on, kui palju ta seda praegu teeb ning kui palju peaks tulevikuks planeerima.
Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo sõnul on teada, et täiskasvanute koolitusele kulutatud raha hulk on Euroopa Liidu toetuse toel oluliselt kasvanud ja suurenenud on ka koolitusel käinud inimeste hulk, aga head ülevaadet sellest, mida täpsemalt riigi raha eest õpetatud on, pole alati olemas isegi koolitust rahastaval asutusel.
«Veel vähem teame, mis kasu riik või inimesed ise neist koolitustest tegelikult saanud on,» ütles Tarmo Olgo.
Riigikontrolli hinnangul tegelevad asutused ühtse juhtimise puudumise tõttu koolitusvajaduse väljaselgitamise, koolituste planeerimise ning hindamisega eraldi, muutes niimoodi süsteemi ebaotstarbekaks ja kohati dubleerivaks. Nii näiteks on täiskasvanute koolitajate koolitamiseks ette nähtud kolm toetusmeedet.
«Kokkuvõtlikult võib öelda, et igas valitsemisalas toimetatakse omaette, nähakse üksnes erinevusi, mitte koostöökohti,» selgitas Olgo.
Auditi tulemusena soovitas riigikontroll parandada valdkonna koordineerimist.