Slovakkia teadlased avastasid, mis lubab taimedel radioaktiivses keskkonnas, nagu näiteks Ukrainas Tšernobõlis ellu jääda.
Kuidas taimed radioaktiivses keskkonnas ellu jäävad?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. september 2010, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks uuriti Tšernobõli tuumaelektrijaama lähedal kasvanud sojataime ja lina seemneid, kirjutab BBC.
Uurijate sõnul taluvad taimed radioaktiivsust võrdlemisi hästi.
Teadlaste arvates ulatuvad taimede ellujäämismehhanismid miljonite aastate taha, kui varajased eluvormid elasidki kõrge loodusliku radiatsioonitasemega keskkonnas.
Kui tekib katastroof, on taimedel kaks võimalust – kas adapteeruda või välja surra.
Tšernobõli tuumajaamas toimus õnnetus 26. aprillil 1986. aastal, mil üks tuumareaktoritest plahvatas. Seda peetakse inimkonna ajaloo suurimaks tuumaõnnetuseks. Sajad inimesed hukkusid ja tuhandetel tekkis kiiritushaigus.
Pärast õnnetust arvati, et piirkond muutub tühermaaks ning seal ei kasva enam midagi.
Nüüd ligi veerand sajandit hiljem on Tšernobõl ja selle lähilinn Pripjat tühjad kummituslinnad. Kuid hoolimata tühjadest tänavatest ei ole maapind tühi – taimed on jälle ellu ärganud.
Esimest korda uuriti seda fenomeni 2007. aastal. Siis läksid erivarustusega teadlased piirkonda, kust nad leidsid, et isegi saastatud mullas kasvavad taimed.
Teadlased tegid katse, milles istutasid soja- ja linataimi kahte paika. Õnnetuspaigast paari kilomeetri kaugusele suure saastatusega alale. Kontrollpõld asus väljaspool Tšernobõli piirkonda saastamata alal.
Teadlaste eesmärgiks oli kindlaks teha molekulaarsed mehhanismid, mis võimaldavad taimedel kõrge tuumasaastatusega aladel kasvada.
Nii oodatatigi taimede kasvamist ja uute seemnete teket, et neis valke uurida.
«Kasutasime proteoomika meetodit, mille abil on võimalik sadu valke kindlaks teha. Valgud on metaboolse aktiivsuse sõrmejäljed. Kui me võrdlesime kahe erineva põllu taimede seemnetes leiduvaid valke, siis need olid identsed,» selgitasid teadlased.
Uurijate sõnul näitas uuring, et pärast katastroofi suudab ökosüsteem end kiiresti korrastada.
«Taimedel on mehhanismid, mis võimaldavad neil keskkonnamuutuse tingimustega kohaneda. Radioaktiivsust on Maal alati olnud, eriti meie planeedi algusaegadel. Siis võis toimuda adapteerumine, mis antakse geneetiliselt edasi,» jätkasid uurijad.
Tšernobõl on endine linn Ukrainas Prõpjatsi jõe ääres. Linnast umbes 20 kilomeetrit loodes paiknevas Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimus 1986. aastal ränk tuumakatastroof. Radioaktiivse pilve mõju ulatus Skandinaaviasse. Ohupiirkonna, mis oli umbes 25 000 ruutkilomeetrit, evakueeriti ja hiljem jaam suleti.