Täiesti tasuta saab kõrghariduse 91 protsenti tudengeist

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tudengid
Tudengid Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tasuta kõrghariduse sisseviimise järel peab oma õpingute eest raha välja käima 9 protsenti tudengeist, enne reformi oli tasuliste ja tasuta õppurite osakaal võrdne.

Kõrgharidusreformi käivitamise järel ehk 2013. aasta sügisel või hiljem õppima asunud avalik-õiguslike ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide tudengitest maksab õpingute eest midagi 9 protsenti ja ei maksa 91 protsenti. Koos erakoolidega on vastavad protsendid 16 ja 84.

«Selle 9 (või 16) protsendi sees on ka need juhud, kus tudeng maksab mõnikümmend või -sada eurot semestris tegemata või topeltsooritatud ainepunktide eest, mistõttu see pole võrreldav varasema õppemaksu tasumisega, kui summad olid kordades suuremad,» ütles haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik.

Reformi eel oli riigieelarvelistel ja riigieelarve välistel õppekohtadel õppijaid enam-vähem pooleks ja õppemaksud tunduvalt kõrgemad, lisas ta.

2013. aastast kehtima hakanud uus ülikooliseaduse järgi on avalik-õiguslikes kõrgkoolides õppimine tasuta, kui ta läbib nominaalajaga ette nähtud kava.

Tasuta kõrghariduse osakaalu paisutamiseks on kõrgharidusõppe riigieelarveline rahastamine iga aastaga suurenenud, märkis Koik. Sel aastal eraldati ülikoolidele kõrgharidusõppe läbiviimiseks 125 miljonit eurot ja koos rakenduskõrgkoolidele eraldatava tegevustoetusega ulatub kõrgharidusõppe riigieelarveline rahastamine tänavu 150 miljoni euroni. Eelmisel aastal oli tegevustoetuste kogumaht 134 miljonit ja 2013. aastal 118 miljonit eurot. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles