Täna hooaja avaistungile kogunevad riigikogu liikmed lähevad vastu kannatusi, meeleheidet ja tuliseid emotsioone täis töökuudele, mille ees tunneb osa saadikuid juba ette hirmuvärinaid.
Löögivalmis parlament alustab hooaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On enam kui selge, et õmblustest kärisev riigieelarve koos karmi vajadusega tõmmata maha juba olemasolevaid toetusi ja tõsta teatud makse viib poliitilise pinge paljunäinud riigikogu saalis keemistemperatuurini. Unisest ja tööga alakoormatud parlamendist on üle mitme aasta saamas tõeline võitlusväli.
Oktoobris astub sündmuste keskmesse rahandusminister Ivari Padar, kel tuleb kaitsta paljudele inimestele haiget (koondamised) tegevat 2009. aasta eelarvekava ning mitmeid maksuseadusi, mis rahva taskust enam raha võtavad.
Vähemalt sama karm saatus ootab sotsiaalminister Maret Maripuud, kelle juhtimisel peab võimuliit läbi suruma lastega perede õigustatud ootusi rikkuva seaduse, millega riik lõpetab tuleval aastal kooliskäivatele lastele 450-kroonise ranitsatoetuse maksmise. Inimestele toetusraha andvate seadusesätete tagasipööramine on seni olnud Eesti poliitikas täiesti tavatu.
Vaja sisulisi arutelusid
Reformierakondlane Jürgen Ligi sõnul tegutseb riigikogu järgnevatel kuudel eelarvekriisi tähe all. «Kõik eelarvega seotud seadusemuudatused on ebameeldivad ja opositsioonil on lai tööpõld. Aeg näitab, kui palju on neil riigimehelikkust,» sõnas rahanduskomisjoni juhtiv Ligi. «Tahaksin, et arutelud tuleksid sisulised, et ei tehtaks laata ega obstruktsiooni. Parlamendi mõte on rääkimises, ka kirglikes aruteludes.»
Keskerakonna juhtivpoliitik Ain Seppik lubas, et keskfraktsioon käitub konstruktiivselt ja riigimehelikult. «Saame aru, et praeguses olukorras ei ole võitjaid ega kaotajaid, vaid on kas kõik võitjad või kõik kaotajad,» ütles Seppik ja lisas, et eelarvedebatt tuleb üle hulga aja tõesti tõsine.
«Debati piir ei jookse ainult opositsiooni ja koalitsiooni vahel, vaid ka koalitsioonis. Võimuliidus püüavad kõik tekki enda peale tõmmata, et talvel sooja saada,» sõnas Seppik. «Peaministril läheb küll raskeks, kui ta ikka end veel varjus hoiab. Mina loodan teda tihti parlamendis näha,» hoiatas ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna tunnistas, et raskeks ei lähe mitte ainult peaministril, vaid kogu parlamenti ootab ees «väga, väga, väga raske hooaeg». Esiteks tuleb jätkata põhimõtteliste eelnõudega, nagu näiteks perekonnaseaduse ja töölepinguseadusega. Tsahkna toonitas, et riigikogu peaks kohe kiiresti ära otsustama ka oma palga eraldamise keskmisest palgast, et eelarvega edasi minna.
Lisaks sellele tuleb tegeleda suure hulga seadustega, mida tuleb muuta seoses eelarvekärbetega. «Ja see debatt saab olema väga tõsine, sest need muutused ei ole meeldivad mitte kellelegi,» tõdes ta. «Eelarve vastuvõtmises saab parlamendil olema suur roll, sest eelarve tuleb valus ja seda on raske vaikides hääletada.»
Ja neis hääletustes võibki välja lüüa see debati ja eriarvamuste piir mitte ainult koalitsiooni-opositsiooni vahel, vaid ka koalitsioonis endas, millele viitas ka Seppik.
Kui ühtseks suudetakse võimuliidus oma valijate jaoks avalikult väga valusaid otsuseid hääletades jääda? «Kui valitsus esitab arusaadava ja mõistliku eelarve, siis ei ole probleeme ka võimuliidul ühtselt hääletada,» uskus Tsahkna. «Aga kui valitsus ei suuda esitada tõsiseltvõetavat eelarvet, peab seda tegema parlament ning see toob hoopis teistsuguse debati.»
Ka Ligi avaldas lootust, et koalitsioon suudab tundlikel hääletustel ühtse meeskonnana käituda. «See tuleb tagada,» ei näinud ta teist võimalust. «Kui see ei õnnestu, tuleb teisitihääletajatel vaadata opositsiooni poole. Aga kas see on alternatiiv? Meil pole kuhugi põgeneda.»
Sotsiaaldemokraatide parlamendijuht Eiki Nestor pani samuti opositsioonile südamele, et sel keerulisel eelarvearutlusel peaks katsuma jääda riigimeheks. «Kindlasti rohkem riigimeheks kui lisaeelarve puhul,» ütles Nestor ja lisas, et ei mõtle ööistungi korraldamist, mida ikka opositsioon teeb ja peabki saama teha, aga et muudatusettepanekute tase ei oleks nii kurb, nagu lisaeelarve puhul.
Kismad peab unustama
«Kui nad näevad, et riik peab kuskil teistmoodi kulutama, siis peaks lähtuma sellest, et neile kulutustele oleks ka rahaline kate,» tuletas Nestor meelde. «Kui seda pole, siis ei ole see tõsiseltvõetav ettepanek ning parem, kui seda üldse ei tehta. Parem võiks nad esitada ettepanekuid, mida teeksid siis, kui nad ise võimul oleks.»
Ka Tsahkna vaatas lootusrikkalt opositsiooni poole, et neil jaguks tervet mõistust ja mõistmist, sest riik on väga raskes seisus. «Peaks unustama parteidevahelise kisma. Ega koalitsioonil olnud ka lihtne 20 protsenti eelarvest maha kärpida,» nentis Tsahkna.
Seega – tuleb karm ja töine aasta ning lihtsalt tagumikutundide istumises ja 2-minutiliste istungite korraldamises ei saa parlamenti loodetavasti süüdistada. «Käes on aeg halbadeks ja väga halbadeks otsusteks ning ootame ka rahvalt suuremat mõistmist,» tegi Tsahkna kokkuvõtte.
Rasked otsused
• töölepinguseaduse eelnõu
• perekonnaseaduse eelnõu
• peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
• hasartmänguseaduse eelnõu
• riigikogulaste, valitsuse ja teiste riigi juhtivtöötajate palga eraldamine kesikmisest
• energeetikaküsimus
• valimisreklaami küsimus
• haldusreformi debatt
Osa neist tuleb veel menetlusse esitada