Anu Toots ei näe valimisea langetamisel olulisi riske

Anu Toots Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõud Anu Toots ei näe valimisea langetamisel 16. eluaastani olulisi riske.

Tuginedes möödunud aastal valminud uuringule, mis käsitles 14-15-aastaste poliitilist küpsust ja suhteid parteidega, rääkis Toots tänasel valimisea langetamise teemalisel seminaril, et 15-aastased on tegelikult palju küpsemad kui enamus täiskasvanuid arvab, ning nad kujutavad ühiskonda ja demokraatiat ette enam-vähem samamoodi nagu täiskasvanud - ehk siis nad teavad, millised on nende õigused ja kohustused.

Pealegi on noortel Tootsi sõnul positiivne valmidus tegutseda, kuid kui selleks ei leita sisukat väljundit, kasvab käega löömine.

Valimisea langetamise vastu tuuakse enamasti kaks peamist argumenti: esiteks arvatakse, et teismelised ei mõista poliitikat ega saa paljudest asjadest aru ning teiseks sõltuvad nad oma vanematest ning on seega manipuleeritavad.

Tootsi sõnul aga selline suhtumine aegunud. «Kõik oleneb, kuidas seletada. Ka täiskasvanud ja kõrgharidusega inimesele saab asju seletada nii keeruliselt, et ta ei saa midagi aru,» märkis politoloog.

Mis puutub aga sõltumatuse küsimusse, siis võiks Tootsi sõnul samahästi nimetada eakaid manipuleeritavateks, kuna nad sõltuvad riigilt saadavast pensionist.

Tootsi sõnul selgus uuringust, et 13 protsenti eesti keelt ja 23 protsenti vene keelt kõnelevatest 15-aastastest noortest näeb ennast tulevikus mõne erakonna liikmena ning võrdluses teiste Euroopa riikidega on need kõrged näitajad.

53 protsenti noortest omab parteilist eelistust ning ka see on Tootsi sõnul kõrge näitaja. «Teismelised ei eristu enam oluliselt täiskasvanutest,» märkis ta.

Kui lubada alaealised hääletama, võib see muuta valimistulemused veelgi raskemini aimatavaks, kuid Tootsi hinnangul poleks see sugugi halb.