Suurfirmad hoiduvad palgakärbetest

Ametiühingute keskliit, eesotsas selle juhi Harri Taligaga leiab, et palga alandamise idee näitab vaid seda, kui vähe töötajatest hoolitakse. Foto: Peeter Langovits

«Pigem koondame töötajaid, aga palka ei langeta.» Just nõnda kommenteerisid suured ettevõtted ühe tuntud Eesti ärimehe pakutud ideed alandada kulude kokkuhoiuks töötajate palku.

Palgalangetamise ettepaneku tegijaks oli eelmisel nädalal Äripäeva vestlusringis osalenud NG Investeeringute suuromanik Jüri Käo, kelle idee tekitas ettevõtjate seas elevust. Kuid nii nagu palgaseadus ei luba ühegi töötaja palka ainult tööandja initsiatiivil vähendada, ei pea seda sammu võimalikuks ka paljud suured Eesti ettevõtted.

Eesti Energia personalidirektor Riina Varts nentis, et neil ei tule töötajate palkade alandamine kõne alla üheski ettevõttes. Kui üldse palga vähenemisest rääkida, siis võiks see Vartsi hinnangul teoks saada ainult juhul, kui töötaja ülesanded ja rollid oluliselt muutuvad.

Samas paneb seadus siingi piirangud ette, millal ja mismoodi töötajat madalama palgaga kohale saab viia.

Kärbe eeldaks kokkulepet

Elioni juht Valdur Laid rõhutas, et jahenevas majandusolukorras peaksid ettevõtted võtma tähelepanu alla produktiivsuse tervikuna. «Kui kulude kärpimine on vältimatu, on minu hinnangul mõistlikum tulla toime väiksema töötajate hulgaga ja panustada tulemuslikesse töötajatesse, mitte üleüldist palkade vähendamist läbi viia,» ütles ta.

Nii on Laid veendunud, et palgakärped ei motiveeri kedagi ning kokkuvõttes võib see ettevõtte tulemustele hoopis negatiivset mõju avaldada.

Laidi arvates ei ole ka Käo ettepanek teostatav. «Palgad on fikseeritud töölepinguga ning lepingut ei saa ühepoolselt muuta. Kuna küsimus puudutab inimeste elukvaliteeti, on üsna kaheldav, et keegi vabatahtlikult palgaalandusega nõus oleks,» arutles ta.

«Kuid arvestades tänast olukorda on diskussiooni käivitamiseks värsked ideed väga teretulnud, seepärast hindan ka Jüri Käo julget ettepanekut kõrgelt,» lisas Laid.

Ka Hansapanga personalidirektor Tea Trahov on seisukohal, et pigem on palgakulusid võimalik vähendada töötajaskonna vähendamise teel. Hansapangas säilib suures osas senine tasupoliitika, milles lisatasude osakaal põhipalga suhtes on väike.

Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga hinnangul tähendab palga alandamise idee eelkõige vastutuse lükkamist kõige nõrgema osapoole peale. «Kui tööandjatel sellised ettepanekud peas liiguvad, siis näitab see, et töötajatest ei hoolita,» tõdes Taliga.

Et suured Eesti ettevõtted palkade vähendamist mõistlikuks ei pea, on Taliga sõnul rõõmustav. «Loogiline on, et seda ei tehta. Seda ütles ka Äripäeva vestlusringis A. Le Coqi juht Tarmo Noop, et mis ta sellest kasu saab, kui kogenud ja õppinud inimesed selle peale ära jalutavad,» vahendas ta.

Taliga sõnul on paljud firmad endiselt arvamusel, et kus neil töötajatel ikka minna on ja küllap ollakse seega palgalangusega nõus.

Eesti metsatööstuse liidu juhi Andres Talijärve sõnul tuleks kõigepealt selekteerida välja need, kelleta on võimalik hakkama saada ehk pigem rääkida koondamisest. «Mõistlik on jagada kolme inimese töö kahe inimese vahel, mitte maksta kolmele töötajale 30 protsenti väiksemat palka,» selgitas ta.

Töötasu pigem suureneb

Nõuandeid, mida teha, on Talijärvel veel: üle vaadata ettevõtte töökorraldus, suurendada töötasu seost isikliku tööpanuse ja kutseoskustega. Lisaks optimeerida töötajatele tehtavaid soodustusi ja vaadata üle tööandjale pandud lisakohustused.

Erinevalt Käo väljaöeldust, et mujal riikides vajaduse korral palka langetatakse, ei ole Taliga sarnast asja lääneriikides näinud. «Kui on majanduslangus, siis toimuvad ümberkorraldused ja mõned inimesed koondatakse. Kuid seda, et palka vähendama minnakse, seda ei ole mina kuulnud,» rääkis ta.

Taliga sõnul võidakse Lääne-Euroopas küll öelda, et järgmisel aastal palk ei tõuse, aga ka selleks on vaja kokkulepet. «Suure ametiühingute liikmeskonnaga riikides läheb siis töövõitluseks ja tulevad aktsioonid, mille tulemusel kannab tööandja suuremat kahju kui oleks palgatõus,» ütles ta.

Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne tõdes, et nende tegevust ja suhtumist näitab hiljutine samm – nimelt tõsteti septembris oma Eesti laevatöötajate palka 15 protsenti.

Laevaremonditehase BLRT personalidirektor Heinart Puhkim ütles, et ka neil palkade langust pole näha. «Hoopis vastupidi, sest meie sektoris tööd ja tellimusi on,» selgitas ta.

Kuid lisatasude vähenemise eest ei ole ükski töötaja seadusega kaitstud, sest tulemustasude maksmine sõltub majandus- ja müügitulemustest, mistõttu majanduse kehv seis võib kaasa tuua kogupalga vähenemise.

Seaduslik õigus

• Ettevõtja Jüri Käo tõdes eelmisel nädalal Äripäeva ümarlauavestluses, et ettevõtjad võiksid majanduslikult rasketel aegadel kaaluda töötajate palga vähendamist.
• Seadus lubab töölepingus kokkulepitud palgatingimusi muuta ainult poolte kokkuleppel.
• Palka ei tohi suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse.
• Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.
• Töötaja alatiseks üleviimisel vähem tasustatavale tööle tööandja algatusel säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul.
• Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.
• Lisatasud võivad väheneda, sest tulemustasude maksmine võib sõltuda majandus- ja müügitulemustest, mistõttu majanduse kehv seis võib kaasa tuua tasude vähenemise.