Katseklaasilaste arv on riigi toel kolmandiku võrra tõusnud

Mõne kuu eest arvutas Põhja-Eesti regionaalhaigla ravijuht Andres Ellamaa Postimehes ilmunud arvamusartiklis välja, et kitsastes majandusoludes läheb üks kunstviljastamise (IVF) teel sündinud laps riigile maksma kuni 300 000 krooni.

Kümnete miljonite eest sündivad lapsed ei aita Ellamaa hinnangul aga kuidagi välja iibekriisist. Selle avaldusega teenis ta endale külge sildi mehest, kes ei jaga vaatamata meditsiinilisele haridusele midagi katseklaasilastest ning segab meditsiini isiklike poliitiliste ambitsioonidega.

Arvestama peab riskidega

Tartus pesitseva Elite erakliiniku juht Andrei Sõritsa tõrjus võimaluse, nagu oleks kunstviljastamine kerge rikastumise allikas. «Kättesaadavus on tänu riigi toetusele küll paranenud, ent teiselt poolt peame arvestama tugeva konkurentsiga haiglatest,» pareeris Sõritsa.

Lisaks kahele erakliinikule, Elitele Tartus ja Nova Vitale Tallinnas, pakuvad viljatusravi TÜ kliinikum ja Ida-Tallinna keskhaigla.

Veel peab kliinik Sõritsa sõnul arvestama riskidega, mida maksumaksja rahaga arvestada võivad haiglad tegema ei pea. «Mõtlesime, et proovime ka hambaraviga, ostsime kalli aparatuuri, aga ei saanud äri käima ja müüsime kõik võileivahinna eest maha,» tõi ta näiteks.

Sõritsa tõdes, et nende kliinikus ei ole pooleteise aasta jooksul, kui riik on kunstviljastamist kinni maksnud, katseklaasilaste arvukus oluliselt suurenenud. Aastas tehakse kliinikus endiselt kuni 300 siirdamist, millest rasedusega lõpeb ligikaudu 35 protsenti.

Põhjenduseks tõi Sõritsa aga mitte huviliste puuduse, vaid taas erafirma ettevaatlikkuse.

«Riigi tugi võib iga hetk kaduda ja rõhume eeskätt ikkagi kvaliteedile ja sellele, et inimesed otsivad meie juurest lisaks ravile ka privaatsust ja mugavust. Ega lastetusravi pole vorstivabrik, et mida rohkem toorainet, seda suurem toodang,» põhjendas arst.
Küll aga on lastetute paaride huvi ravi vastu Sõritsa sõnul märkimisväärselt kasvanud tänu sellele, et endal tuleb ravi eest maksta vaid omaosalus ravimite eest.

Kliinikute arvestuste järgi kulub protseduuridele umbes 16 000 – 17 000 krooni ja ravimitele 15 000 krooni, sellest peab inimene ise omaosalusena maksma ligikaudu 5000 krooni. Sageli aga ei õnnestu rasestuda esimesel katsel ja ravikuure tuleb teha korduvalt.

Kui palju kunstlik viljastamine riigile tegelikult lapsi juurde annab, ei osanud Sõritsa öelda. Süüdi on selles tema hinnangul kesine arvepidamine riigis toimuvate rahvastikusündmuste üle.

«Registrit, kus oleks sees kõik kunstliku viljastamisega sündinud lapsed, ju ei ole, seega ei saagi hinnata, kui palju lapsi riik kulutatud raha eest on vastu saanud,» sõnas ta.

Sõritsa arvestuste järgi on katseklaasilapse hind aasta-aastalt siiski kõvasti kerkinud. Seitse aastat tagasi oli lapse hinnaks 75 000 krooni, nelja aasta eest oli see summa kerkinud juba poole suuremaks.

«Praegu on raske öelda, sest hinnad järjest tõusevad ja kontingent on järjest keerulisem,» viitas Sõritsa sellele, et paljud kergemate terviseriketega pered on lapsevanemateks saanud ja üha enam tuleb tegeleda keerulisemate ja seetõttu ka kallimate juhtumitega.

Möödunud aastal teenis Sõritsa kliinik Elite kuus miljonit krooni kasumit, sellest dividendidena 2,5 miljonit krooni. Sõritsa kinnitusel oli kliiniku teenistuses vaid väike osa kunstviljastamisel.

«Meie eelarvest on see ehk vaid kümme protsenti,» kalkuleeris ta, viidates sellele, et suurem osa tulust tuleb ambulatoorsetest günekoloogide vastuvõttudest.

Mullu Elitest vaid õige pisut vähem dividende, 2,37 miljonit krooni teeninud Nova Vita erakliiniku juhataja Andres Salumets nõustus, et kunstviljastamine ei lahenda iibeprobleemi. Samas on 300–400 sel teel sündivat last aastas tema hinnangul Eestile vägagi suur arv.

Ka Salumetsa kinnitusel ei too viljatusravi Eestis suurt tulu, selle välistavad kas või ülikarmid Euroopa Liidu nõuded kliinikutele.

«Kahjuks ei suuda ka nüüdisaegne meditsiin aidata kõiki viljatuid paare ja kuigi Eesti demograafiline olukord ei ole väga rõõmustav, peavad siiski jääma pere loomise ja pere suuruse küsimused konkreetselt iga perekonna enda otsustada,» on Salumetsa sõnul vale loota lastetusravist suurt abi iibele.

Salumets lisas, et nende kliinikus on IVF-protseduuride arv kasvanud kolmandiku võrra, mistõttu ootab Nova Vita sel aastal 150 lapse sündi.

Ligi 400 last aastas

Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg viitas samuti kasvule, öeldes, et kui mullu tehti neil 320 protseduuri, siis möödunud nädala seisuga oli neid tehtud sel aastal juba 300.

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe pakkus välja peaaegu samad arvud, ka nende haiglas on siirdamisi tehtud eelmise aasta 12 kuuga ja tänavuse aasta 8 kuuga võrdsel hulgal ning ka suurusjärk on sama kui TÜ kliinikumis.
Neist protseduuridest loodavad kliinikud lapse sünniga lõppevat kolmandikku, mis teekski nelja kliiniku peale kokku ligikaudu 400 last.

Viljatusravi toetus ja tulemuslikkus

•    Viljatusravi toetamiseks on tänavu riigieelarvest eraldatud 50 miljonit krooni kehavälise viljastamise protseduurideks ja ravimihüvitisteks.
•    2007. aastal tehti neljas viljatusravi pakkuvas kliinikus 1697 viljastamise protseduuri 1039 naisele, tänavu esimese poole aastaga 1006 protseduuri 776 naisele.
•    Prognooside järgi sünnib Eestis aastas kuni 400 IVFi last, mis moodustab ligikaudu 2–2,5% kõikidest vastsündinutest.
Allikas: haigekassa, kliinikud