Kas Eesti peaks juba tegelema põgenike valimisega?

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenikud Denaro nimelisel alusel Vahemeres.
Põgenikud Denaro nimelisel alusel Vahemeres. Foto: SCANPIX

Eurosaadiku Marju Lauristini hinnangul peaks Eesti juba tegelema pagulaste valimisega, sest paljude teiste riikide töörühmad juba vestlevad põgenikega, et välja selgitada, kes oleks võimeline integreeruma.

«Kogenumad ja kiiremad juba tegelevad valimisega – töörühmad on sõitnud kohale ja vestlevad» rääkis Marju Lauristin ETV saates «Foorum».

Tema hinnangul peaks sellega ka Eesti juba tegelema olenemata sellest, et kvoodi üle vaidlus alles käib.

«Sotsiaalministeerium, haridusministeerium, kultuuriministeerium peaksid mõtlema, et juhul kui meile tuleb siia, kas kvoodiga või vabatahtlikult, 100-200 inimest, kes on teise taustaga, siis kuidas me saaksime hakkama, et sellest ei tekiks ei neile ega meile paha,» rääkis Lauristin, kes tõi välja, et näiteks Eritrea elanikkonast on 63 protsenti kristlased ning kolmandaks riigikeeleks on inglise keel.

Urmas Paet nõustus, et eksperdid peaksid vähemalt sõitma pagulaslaagrisse, et näha mis seal toimub. «Klišeelik müüt on, et tegemist on harimatute ja rumalate inimestega.»

Tunne Kelam aga leidis, et praegu on aeg, mil sel teemal tuleb debateerida hoopis Eesti kodanikega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles