Eesti riik maksab iga kuu 2008 krooni ja 80 senti pensionilisa poolesajale naisele, kelle praeguseks surnud mehed sõdisid kunagi Vabadussõjas. Ühtegi veterani ennast enam elus pole.
Poolsada Vabadussõja veterani leske saavad pensionilisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juhi Elve Tontsi sõnul said augusti lõpus pensionilisa 51 veterani leske.
Üks neist on praegu 87-aastane Ann Saar, kes abiellus 1943. aasta kevadel 20 aasta vanusena endast 22 aastat vanema Aleksandriga, kes oli Vabadussõjas sõdinud Narva rindel.
Praegu elab Saar oma kahe lapsega samas majas Pärnumaal Viisireiu külas, kuhu ta mehele minnes kolis. Ta vaatab toas televiisorit ja käib kepile toetudes ka vahel õues, ent nüüd on ilmad juba veidi liiga külmaks läinud, mistõttu ta enam eriti välja ei kipu. Ent mälu on naisel päris hea ja ka kõrvakuulmisel pole viga.
Aleksander oli juba keskealine mees, kui Ann talle mehele läks. Ann oli suhteliselt vaesest perest, kus maad oli korralikult äraelamiseks vähe, mistõttu enne meheleminekut käis ta suviti ühest talust teise tööd tegemas.
Aleksandril oli aga korralik talu, põllumaad oli isegi nii palju, et selle harimiseks läks vaja kahte hobust ja sellest sai kenasti ära elada.
Just Anni ema soovitas tal Aleksandrile mehele minna. «Iga kevad otsid sa uut töökohta, ent oma talus pole sul seda rändamist,» meenutas Ann ema sõnu.
Ent juba 1948. aastal läks nende talu kolhoosi ja Ann hakkas läheduses asuvas karjalaudas lehmi lüpsmas käima.
22 aastat vanusevahet
Ann sai Aleksandriga seitse last. Vanusevahe naise mälestust mööda tunda ei andnud. Millegipärast seostas Ann seda sellega, et Aleksander suitsu ei teinud, ent «viina, seda ta võttis parajasti». Oma poegadele seletas naine, et ärgu ka nemad suitsetagu, ent ometi pidid kõik konitamise vähemalt ära proovima.
Ann elab küll Läti piiri lähedal, ent lõunanaabrite juures on ta käinud vaid korra, kolhoosiajal Riias ekskursioonil. Tallinna on ta oma elus sattunud ka vaid korra või kaks, samuti ekskursiooniga. Ja Tartust on ta oma sõnul mõned korrad läbi sõitnud.
Kui Eesti Vabariik taastati, siis oli Ann juba vana ja Aleksander surnud, ent nende lapsed lugesid ajalehest, et Vabadussõja veteranide lesed saavad pensionilisa. Nad käisid Viljandis arhiivis ning leidsid üsna kerge vaevaga fotod ja dokumendid tõestamaks, et Aleksander tõesti sõjas käis.
«Esiti oli 300 rubla. Ei, krooni,» üritas Ann meenutada. Nüüd saab ta aga koos lisaga üle 7000 krooni pensioni. Täpset summat eakas naine ei teagi, sest sellega tegelevad tema lapsed.
2008 krooni lisapensioni
Sõja rahaline kulu ei piirdu sugugi vaid sõdimise hetkel tehtud kulutustega: sõjas võidelnute ravimine ja pension võtab arenenud riikides aastakümneid hiljem eelarvest tubli tüki.
Kõigist sellistest kuludest kõige pikaajalisemad ongi just veteranide leskede toetused. Näiteks Ameerika Ühendriikides suri viimane 19. sajandi Kodusõja veterani lesk 2004. aastal, Kodusõda ise aga toimus aastatel 1861–1865.
Lese nimi oli Alberta Martin. 1927. aastal abiellus ta 21-aastasena endast 60 aastat vanema William Jasper Martiniga. Mees oli ühinenud 1864. aastal Konföderatsiooni armeega. Kaks kuud pärast William Jasper Martini surma 1931. aastal abiellus Alberta Martin oma kadunud kaasa lapselapsega varasemast abielust.
Eesti Vabadussõda toimus aastatel 1918–1920. Viimane Vabadussõja veteran Ants Ilus suri 2006. aastal. Ta sai oma teenistuse eest nii sõdadevahelise kui ka iseseisvuse taastanud vabariigi ajal autasustatud, kuigi lahingutesse ta sõja ajal ei jõudnudki.
Vabadussõja veteranide lesed
• Teadaolevalt oli Eestis augusti lõpus elus 51 Vabadussõja veterani leske. Ühtegi veterani ennast enam elus pole.
• Kõik Vabadussõja veterani lesed saavad iga kuu 2008 krooni ja 80 senti pensionilisa.
• Vabadussõda toimus aastatel 1918–1920 ja selles võitles Eesti välja iseseisvuse. Sõda lõppes Tartu rahuga, millega Nõukogude Venemaa nõustus Eesti iseseisvuse ja praegusest natuke suuremat ala hõlmavate piiridega.
Allikas: PM