Koort: aastas 65 raportit kahtlaste inimeste kohta ei ole suur hulk

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Siseministeerium korraldas täna kell 14.30 pressibriifingu, kus sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort räägib lähemalt ministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide vahelisest suursaatkonna turvalisusese tagamiseks sõlmitud memorandumist. Postimees tegi briifingust otseülekande.

Koort selgitas pressikonverentsil, et siseministeerium on 2013. aatsal sõlminud Ühendriikide saatkonnaga kokkuleppe, milles sätestatakse eelkõige kontaktpunktid, kust kaudu infot edastatakse ja täiendavalt rõhutatakse üle, et kogu tegevus peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega ja nii see on ka täna. Koorti kinnitusel ei ole tegemist luuretegevusega, ühtegi jälitusõigust sellele üksusele antud ei ole. Igasuguse ohu korral peab üksus võtma ühendust kas PPAga või kapoga, lisas ta.

Samuti ei tegele üksus tema sõnul varjatud jälgimisega, vaid varjatud jälgimise avastamisega. «Neil on lubatud jälgida, kas keegi jälgib neid,» ütles Koort.

Koorti sõnul ei ole andmeid, nagu oleks üksus ebaseaduslikult andmeid kogunud. Ta selgitas, et siseministeeriumiga tehtud kokkuleppe kohaselt on jälgimisüksuse liikmetel samasugused õigused nagu igal teisel inimesel Eestis viibides. See tähendab, et nad ei või rikkuda ühegi inimese privaatsust.

Ajakirjaniku küsimusele, kas tänased peaminister ja siseminister teadsid USA suursaatkonna salajasest üksusest enne artikli ilmumist, vastas Koort: «Nüüd teavad, jah».

Küll aga on siseministeerium täna esitanud päringu,et selgitada välja, kas õigusrikkumine võis olla. «Kui on rikutud mõnda Eesti vabariigi õigusakti, siis tuleb sellele anda õiguslik hinnang,» ütles Koort. 

Asekantsler kinnitas ka seda, et avalikus linnaruumis viibivatel inimestel ei ole mitte mingit põhjust karta, et nad oleksid sattunud USA mõnda andmebaasi, mis välistaks neil näiteks USAsse reisimise. Samuti ei ole tema kinnitusel tegemist nn musta nimekirjaga, vaid andmebaasiga, kus fikseeritakse konkreetsed intsidendid. Andmebaasi võib sattuda siis, kui tehakse saatkonna lähistel midagi kummalist. Näiteks viitas ta mõne aja tagusele juhtumisele, kus inimene ründas saatkonda süütepudeliga.

Postimehe teada on viimase aastaga lisatud SIMASisse 65 raportit Tallinnas liikunud kahtlastest isikutest. Koort on arvamusel, et 65 raportit aastas, s.o umbes rohkem kui üks raport nädala kohta, ei ole suur hulk.

Koort rääkis, et 2013. aastal, kui memorandum sõlmiti, teadsid sellest nii sise- kui peaminister. Ajakirjaniku küsimusele, kas tänased peaminister ja siseminister teadsid USA suursaatkonna salajasest üksusest enne artikli ilmumist, vastas Koort: «Nüüd teavad, jah».

2013. aastal sõlmitud memorandum. Foto: Liis Treimann.
2013. aastal sõlmitud memorandum. Foto: Liis Treimann. Foto: Liis Treimann

Postimees kirjutas täna, et  USA suursaatkonna salajane üksus jälgib juba aastaid pealinna tänavatel liikuvaid inimesi, kogub turvalisuse tagamise põhjendusel isikuandmeid ja kannab kahtlaselt käitujad üleilmsesse terroriandmebaasi. See kõik toimub Eesti siseministeeriumi heakskiidul ja politsei kaasabil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles