Möödunud laupäeval näitasid valimiskastide juurde kogunenud lätlased kahte asja. Esiteks, analüütikute kartus, et valijad on loiud, oli asjatu. Teiseks seda, et poliitik ei tohi peljata teha raskeid otsuseid, kui olud seda nõuavad.
Juhtkiri: rasked otsused tõid valimisvõidu
4. oktoober 2010, 00:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed vaatlejad kahtlustasid, et paljude väikeste erakondadega Läti poliitiline maastik on nii killustunud ja valijad poliitikuis majanduskriisi sügavuse pärast nii pettunud, et pooled ei lähe üldse valima. Kuid 62 protsenti hääleõiguslikest Läti inimestest käis valimas. Seda on küll vähem kui mõnel varasemal aastal, kuid siiski pole keerulised ajad Lätis inimesi heidutanud ja oma riigi tulevik läheb neile korda.
Teine kiiduväärt märk on Läti praeguse peaministri Valdis Dombrovskise juhitud valimisliidu Ühtsus 30-protsendiline võit. Mäletatavasti toodi Dombrovskis europarlamendist Läti peaministriks läinud aasta märtsis, kui Läti riik oli majanduslikult kõige hullemas kriisis, oligarhilised erakonnad olid riigitüüri juurest taandunud, hulk valusaid otsuseid oli ikka veel tegemata ning keegi teine ei tihanud seda positsiooni vastu võtta.
Loomulikult ei tähenda see, et Dombrovskis tuli, nägi ja võitis. Tema valitsusaeg pole olnud lihtne, kuid ta tegi ära need otsused, mille eest teised olid taganenud, ning vastupidiselt ootustele – see ei kahandanud tema usaldusväärsust. Ka tema teine peaministriaeg, milleks ta on oma valmisolekut juba avaldanud, ei tule kergem: tuleva aasta eelarvet tuleb kärpida ligi üheksa miljardi krooni võrra, mis võib kaasa tuua ka pensionikärped, seitsmemiljardiline eurovõlg ootab tasumist ja muresid on teisigi. Võimalik, et üks Dombrovskise valimisvõidu põhjuseid peitub selleski, et inimesed peavad vajalikuks sama poliitika jätkumist ega näe kedagi teist, kes suudaks seda samaväärselt läbi viia.
Ühtsuse valimisvõidu juures on veel üks aspekt, mis on juba ära teeninud ka Eesti poliitikute kergendusohke: küll mõõdukas, kuid siiski Kremli-meelseks peetav Koosmeele Keskus jäi Ühtsusest maha viie protsendipunkti võrra. Tõsi, Kooskõla Keskuses nähakse vahendit oligarhide juhitud võimuliitude eemal hoidmiseks, mis tundub lätlaste jaoks olevat veel suurem probleem kui riigi võimalik orienteerumine Venemaale. Kuna Dombrovskis on juba teatanud, et sama koalitsioon jätkab, siis jääb võimule ka Roheliste ja Talurahva Liit, valimiste pronksikoha omanik, kes on oligarhilist päritolu. Mõne vaatleja hinnangul võib see saada takistuseks oluliste muudatuste, näiteks kohustusliku tuludeklareerimise kehtestamisel.