28.1.1923 – 31.8.2008
In memoriam - Lembit Mägedi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Näitlejate Liidu staažikaima näitleja ja selle pere auväärseima härrasmehe Lembit Mägedi elutee sai lõikuskuu viimasel päeval käiduks. Tema reibas samm ja virgas vaim ei näidanud kuni lõpuni vähimatki väsimust.
Lembit Mägedi sündis Rakveres meisterkondiitri pojana, omandas samas gümnaasiumihariduse ja lõpetas 1946 Rakvere teatri õppestuudio. 1933 oli ta astunud Kaitseliidu noorkotkaste ridadesse. Sõja-aastail sai temast kuulsa Narva pataljoni võitleja ja ta teenis välja ohvitseri auastme.
Taasiseseisvunud Eestis sai Lembit Mägedist Eesti Kaitseliidu ellukutsujaid, Pärnumaal Noorkotkaste maleva pealik. 1998 anti talle Kaitseliidu kõrgeim autasu – Valge Rist.
1946 algas Lembit Mägedi näitlejatee Rakvere teatris. Seejärel oli ta hooaja Lõuna-Eesti Teatris (1950–1951) ja Ugalas, 1952–1961 Vanemuise ansamblis.
Päriskoduks jäi Mägedile Pärnu Endla, kus ta mängis ühtejärge nelikümmend aastat, uue aastatuhande alguseni. Tema rollide nimekiri ulatus siis juba üle kahesaja piiri.
Lembit Mägedi oli unikaalse žanrilise mitmekülgsusega.
Looduse poolt kingitud musikaalsuse, suhtlussiiruse ja reljeefsusega jäädvustas ta meie lavaklassikasse Angelo (Shakespeare’i «Mõõt mõõdu vastu»), Galileo Galilei (A. Dobršinski «Suur ketser»), Mats Mürgi A. Kitzbergi / J. Simmi «Kosjasõidus».
Samuti klassikaliste ja nüüdisaegsete operettide sangarid ja I. Urbeli lavastatud ballettide karaktertantsupartiid.
Endlas puhkes täisõide Mägedi loova isiksuse küps ja ümberhindamatu elufilosoofia, mida tema üks hea kolleeg Siina Üksküla on sõnastanud nipernaadilikuks, kel olnuks rollile lisada Fred Jüssi loodusfilosoofiline hing.
Endla arengu- ja muutumislugu jäid ilmestama Joshua ja lord Chandos Victor Hugo «Mary Tudoris», Jan Požarski (Grochowiaki «Püsime veel sadulas, härrased»), Kütiste Jaak (Kitzbergi «Püve talus»), Albergio Lope de Vega «Tantsuõpetajas», Strinbergi «Erik XIV» Lejonhuvud. Ja muidugi galerii majoreid, kapteneid ja admirale Ibsenist Smuulini välja.
Lembit Mägedi kandis ka ligi paarkümmend aastat Endla laulumängu- ja muusikalibuumi «Limonaadi Joe’st» (1968) kuni «Zorbaseni» (1989).
Kuulugu Lembit Mägedile mitme põlvkonna tänu ja austus!
Eesti Teatriliit
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Kaitseliit
Rakvere teater
Vanemuine
Ugala
Endla
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Urnimatus toimub laupäeval, 20. septembril kell 12 Tallinna Metsakalmistul teatriliidu platsil.