/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Kuigi rahandusminister Jürgen Ligi rõhutab pidevalt, et säästmise eesmärgil tuleb riigisektoris vältida igasuguseid palgatõuse, on politsei- ja piirivalveameti juhtkonna sissetulek tänavu märkimisväärselt suurenenud.
Nende alluvatel, tavalistel politseinikel ja piirivalvuritel, tuleb aga leppida mullu kärbitud palgaga.
Politseijuhtide palgatõusu näitab Postimehe nõudel koostatud ühendameti juhtkonna palgatabel, kust selgub, et aasta alguses tõusis enamiku politseijuhtide palk. Suurim palgatõus küündib 13 000 kroonini kuus. Selle teenis aasta alguses ära ühendameti administratsiooni juht Vilve Kalda, kes varem sai nõunikuna 36 800-kroonist kuupalka.
Samal ajal on tavapolitseinike ja piirivalvurite palka mõne aasta taguste sissetulekutega võrreldes oluliselt vähendatud ja vähemalt esialgu pole lootustki palgatõusule. Mullu vähendati kogu organisatsioonis palkasid kaheksa protsendi võrra, enne seda oli politseiniku keskmine palk umbes 13 500 krooni.
Kui korrakaitsepolitsei tööd tegevate konstaablite palgad on vähenenud kuni paari tuhande krooni võrra, siis parematel krimkameestel ehk jälitajatel on igakuiste sissetulekute vähenemine olnud ületundide ja muu arvelt isegi üle 5000 krooni.
Postimehele on räägitud juhtumitest, kus protsentuaalselt suure osa sissetulekust kaotanud politseinikele on helistatud pangast ja palutud liisinguga võetud pereauto tagasi tuua, sest nad on palgakärpe tõttu sattunud nii-nimetatud riskigruppi.
Vastutus kasvas
Juhtkonna palgatõusu kritiseerivate alluvate väitel on suur vahe, kas kaotada kärbete tõttu oma senisest 50 000-kroonisest palgast viis tuhat või 10 000-kroonisest palgast tuhat.
Politsei tippjuhtide, nagu näiteks ühendameti juhi Raivo Küüdi ja tema asetäitja Tarmo Miilitsa palgatõusu allkirjastas eelmise aasta lõpus siseminister Marko Pomerants, kelle sõnul oli juhtkonna palkade suurendamise põhjuseks politsei- ja piirivalve ühendameti loomisega kaasnenud vastutuse kasv.
«Kokkuhoiuprintsiibina on üleskutse palgatõusu vältida täiesti arusaadav, kuid me tegime siiski Eesti suurima riigiasutuse,» põhjendas Pomerants Postimehele palgatõusu allkirjastamist.
Ent ka ühendametit juhtiv peadirektor Raivo Küüt on mitmel asutuse juhtkonda kuuluval inimesel sel aastal palka tõstnud. Nii näiteks kerkis ühendameti koordinatsioonibürood juhtiva Peeter Moora palk koguni ligi viiendiku võrra. Mullu, kui mees töötas politseiameti analüüsi- ja planeerimisosakonna ülemkomissarina, teenis ta ligi 8000 krooni vähem kui nüüd, mil ta on ühendameti koordinatsioonibüroo juht.
Kümnendiku võrra tõstis Küüt ka Ida prefektuuri juhtiva Aldis Aluse palka.
See-eest preemiat ei saa
Politseiameti selgitusel on palgatõus pigem siiski näiline, sest kõik juhtkonda kuuluvad ametnikud võtavad igas kuus solidaarselt ühe päeva palgata puhkust, et ühendameti kärbete tingimustes valminud eelarve ettenähtud piiridest ei väljuks. Nii jääb politseijuhtide reaalne kuupalk 1000–2000 krooni võrra väiksemaks kui paberil kirjas.
Peadirektor Raivo Küüt märkis, et enne mullust palgakärbet, mis kahandas sissetulekuid nii ülemustel kui alluvatel, sai ta politseiameti juhina tegelikult kõrgemat palka kui praegu ühendameti juhina. «Minu palk on ministri otsustada. Oma alluvatel, kel palka tõstsin, tegin seda seoses vastutuse olulise suurenemisega,» ütles Küüt.
Peadirektor lisas, et kui varasematel headel aastatel oli kombeks politsei juhtkonnale aasta lõpus ühe kuupalga suurune preemia maksta, siis tänavu seda kokkuhoiu tõttu ei tehta.
Tõendamaks, et ühendamet hoiab siiski iga hinna eest raha kokku, märkis ameti kommunikatsioonibüroo, et ühendameti loomisega on tunduvalt vähenenud kõikvõimalike tugiteenuste osutamisega seotud ametnike arv. Nii töötab mammutorganisatsioonis viiendiku võrra vähem logistika, raamatupidamise või muu toetava teenusega seotud ametnikke.
Kommentaar
Kalle Laanet
endine politseijuht ja siseminister, praegune riigikogu liige:
Kui vaatame ühendameti reatöötajate – olgu ta siis tavaline politseinik või piirivalvur – hiljuti vähendatud palku ja võrdleme neid sellega, mida teenivad nende ülemused, siis loomulikult tekitab see teatud klassiviha ja paksu verd. Seda enam, et kuuldavasti on juhtkonna reaalsed sissetulekud palgast veelgi suuremad. Seda kõike annab peita ühekordsete lisatasude jms alla.
Samas teame ju, et politsei ja piirivalve ühendamet on organisatsiooniliselt väga suur asutus, kus on selle võrra ka suurem vastutus. Ja kui me vaatame, et ühendameti juhi Raivo Küüdi ametipalk on 57 000 krooni, siis see ei ole väga kõrge. Eriti kui seda võrrelda mõne teise riigiameti juhi omaga. Aga see on juba täiesti teine teema.