Maksutõusud korvavad hädavajadusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Pärast kolmapäeval langetatud ränki maksuotsuseid võis valitsus eilsel kabinetiistungil hakata arutama seda, kuhu uuel aastal maksutõusudest laekuvat lisaraha suunata.


«Meie otsingute vili on praegu see, et riigi tulud suurenevad 3,5 miljardi krooni võrra. See lubab leevendada kõigi ministeeriumide hädapäraseid ja elementaarseid vajadusi,» ütles rahandusminister Ivari Padar pärast istungit, kus vaadati läbi ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide esitatud lisataotlused.


Padari sõnul tuleb enamik lisamiljardeid suunata sotsiaalminister Maret Maripuu haldusalasse, kus seis on kõige nukram. Hariduse eelarves laiub minister Tõnis Lukase sõnul 900 miljoni kroonine puudujääk ja siseminister Jüri Pihl vajab hädasti 400 miljonit lisakrooni.


Ühtegi lisaraha andmise otsust küll veel tehtud ei ole.  


Riigikassasse toovad raha juurde maksureformi seiskamine ning mitmed aktsiisi- ja maksutõusud.  Näiteks käibemaksuerisuste kaotamisest ja osa soodusmäärade kergitamisest loodab valitsus 2009. aastal kokku saada 658 miljoni krooni eest lisatulu. Viina-, õlle ja veinijoojad maksavad aga järgmisel aastal aktsiise 150 miljoni krooni võrra enam.


Järjekordsel eelarvedebatil oli jutuks ka järgmise aasta investeeringute kava. Mitmete hinnangute järgi on võimalik osa sinna kirja pandud ehitustest edasi lükata ja nii raha säästa. Peaminister Andrus Ansip soovitas ministritel nädalavahetusel vastavad paberid kriitilise pilguga üle vaadata.


Esmaspäeval jätkub valitsusliidus ka põhimõtteline vaidlus automaksu kehtestamise üle, vastandlikel positsioonidel on Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid.


Sotsid kaitsevad rahandusministri juhtimisel nn registreerimismaksu ideed – maks tabaks vaid uue auto ostjaid ja motiveeriks enam soetama keskkonnasõbralikke masinaid. Reformierakondlased eelistavad kütuseaktsiisi tõusu, mis mõjutaks otseselt inimeste tarbimist.


«Tulusid on vaja. Minu seisukoht on, et enam on põhjendatud aktsiisimäära suurendamine, mis seisab ees kõikides Euroopa riikides. Kindlasti ei lepi valitsus, et aktsiisi osatähtsus kütuse müügi lõpphinnas järjest väheneb,» ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil.


Mõnesuguses vormis automaks on peaministri sõnul Euroopas reegel. «Meie jaoks on ta pigem kadedusmaks, mitte keskkonnamaks,» vastandus Ansip sotside pakutud registreerimismaksule.


Padari väitel tuleb lähiajal otsustada, kas peale jääb «CO2-põhine automaks» või minnakse kütuseaktsiisi kasvatamise teed. Mõlema variandi loodetav rahaline mõju on üle 500 miljoni krooni aastas. Vastava summaga arvestab juba ka eelarve tulude pool.
Sots Hannes Rumm kirjutas oma blogis, et aktsiisitõusu korral lisanduks tanklas igale bensiiniliitrile rohkem kui kroon.


«Enam mõjutaks riigi põhjustatud kütusehinna tõus vaesemaid elanikke, kelle puhul autosõit on vältimatu näiteks selleks, et maal asuvast kodust tööle sõita. Muidugi suurendaks ta neid raskusi, mille all niigi ägab ühistransport,» märkis Rumm. Ansipi väitel on kolmandaks variandiks iga-aastase automaksu kehtestamine.

Mida maksutõus kaasa toob?

Urmas Sule
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

 Kuna haiglad on otsustusprotsessi kaasatud vaid rohujuure tasemel, siis on meie jaoks veel segane, kas ravimite käibemaksu tõstmine viielt protsendilt üheksale puudutab ainult ravimeid ja meditsiinitarvikute puhul tõuseb koguni 18 protsendile.
Kui mõlemad tõusevad ühe palju, siis peavad haiglad arvestama vähemalt saja miljoni krooni suuruse lisakuluga, kui aga tarvikute käibemaksu tõstetakse rohkem, oleks see lisakulu veel poole suurem.


Inimesi ravimite käibemaksu tõus otseselt ei puuduta, mis ei tähenda, et see neid üldse ei mõjuta.

--------------------- 

Feliks Mägus
Nordic Hotel Forumi juhatuse esimees

Minu ja ka paljude teiste majutusettevõtjate seisukoht on, et käibemaksu tõstmine ei too riigile tegelikult raha sisse, sest kaasneb turismitulude vähenemine.


Suuri rahvusvahelisi kontserne see nii tugevalt ei mõjuta, aga kodumaiste ettevõtete konkurentsivõime väheneb kindlasti ja paljud satuvad raskustesse. Karta on, et ees ootavad koondamised ja palkade vähendamine. Ühe ohuna näen ka seda, et püütakse hakata mustalt majandama.


Eesti ettevõtetel pole kogunenud piisavalt paksu rasva, et seda maksutõusu hindu tõstmata üle elada.

---------------------


Tarmo Noop
ASi A. Le Coq juht

Ma ei tea ühtegi riiki, kes iga poole aasta tagant nii räigelt aktsiisi tõstaks. Alkoholitootjad tunnevad  end petetuna, sest 2005. aastal pandi aktsiisitõus kolme aasta peale seadusega paika, aga kinni sellest ei peetud. Maksutõus peaks olema pikalt ette teada, mitte nii, et keegi ärkab ja avastab, et nüüd on raha vaja, tõstame makse.  
Paratamatult kaasneb aktsiisitõusuga ka hinnatõus. Kui suur täpselt, on raske öelda, aga kui mullu tõsteti aktsiisi 20 protsenti, siis tõusis ühe pudeli õlle hind ligikaudu poolteist krooni. Tõenäoliselt tuleb uus tõus samas suurusjärgus.

---------------------


Peeter Jalakas
Von Krahli teatri juht

Teatripiletite hinnad võivad tõusta ilma maksumuudatusetagi. Kui oleks tegu ainult ühe muudatusega, siis võiks loota, et ehk seda tõusu ei tule. Praegu, kui ebaselged on ka järgmise aasta eelarve kärped, on väga raske ennustada, mis juhtuma hakkab.


Sel teemal on väga palju nüansse, mistõttu ei saa hoobilt öelda, kas tegu on hea või halva asjaga. Paljus sõltub edasine sellest, kas nähakse ette muud mehhanismid. Kui see tuleb nõnda, nagu kultuuriminister talvel tutvustas, siis ei ole hullu. Nüüdseks on aga olud ilmselt muutunud. 

---------------------


Krista Kaer
kirjastaja 

Ka neljaprotsendiline maksutõus mõjutab hindasid paratamatult, sest tiraažid on Eestis väga väikesed. Väikeste tiraažide tõttu pole hindades õhku vahel. Loodame, et mõju ei ole suur, sest neli protsenti on ikka tunduvalt parem, kui olnuks 18 protsenti.


Väga raske on öelda arvudes, kui palju võiksid hinnad muutuda, sest on ka muid mõjusid. Esimestes teadetes olid madalama määraga välja toodud vaid perioodika ja ravimid. See ehmatas tõsiselt ära. Sel juhul tuleks lootusetuse tunne peale, sest meie raamatuturg on nii pisike, iga nihe annab kohe tunda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles