Tuline debatt immigrantide lõimimise teemal kütab Saksamaal jätkuvalt kirgi. Samal ajal tõstab pead kasvav islamivaenulikkus.
Sakslaste islamivaenulikkus tõstab pead
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel septembris kritiseeriti Saksamaal endist keskpankurit Thilo Sarrazini, kes tuli lagedale rassistlike, antisemiitlike ja islamivastaste loosungitega. Meedias vallandus kohe terav arutelu Saksamaa läbikukkunud integratsioonipoliitika ümber, samal ajal tagandati Sarrazin sotsiaaldemokraatlikust parteist ja Saksa keskpanga juhtkonnast.
Nüüd on aga toimunud märgatav muutus. Järjest enam inimesi tunnistab, et moslemist immigrantide rohkus häirib neid tõsiselt, kuigi vaid kuu aja eest oli täpselt sedasama kõva häälega välja öelnud Sarrazin avalikkuse peksukotiks.
Tabuteema avalikuks
Saksa uuringufirma Infratest-dimap värskete küsitlustulemuste kohaselt arvab 37 protsenti sakslastest, et elu oleks parem, kui moslemeid üldse Saksamaal poleks. 35 protsenti muretseb selle pärast, et islam võib liiga laialt levida. 44 protsendi küsitletute arvates võib pärast Sarrazini ümber lahvatanud skandaali islamit avalikult kritiseerides end turvalisemalt tunda.
Nii on sakslased, paljude tipp-poliitikutega eesotsas, veel hiljutise tabuteema korralikult hambu võtnud. «Seisame Saksa peavoolukultuuri eest ja multikultuursuse vastu. Multikulti on surnud!» teatas Baierimaa peaminister ja kristlik-sotsiaalse partei (CSU) esimees Horst Seehofer.
Leipzigi ülikoolis esitleti eelmisel nädalal uurimust, mis näitab selgelt paremäärmusliku suhtumise kiiret levikut. Arvatakse, et äärmuslaste viha immigrantide vastu võib omakorda muuta ka laiema avalikkuse suhtumist sisserändajatesse.
«Kui moslemeid seostatakse pidevalt kriminaalsusega, soovimatusega lõimuda, puuduliku haridusega ja isegi osaliselt geneetiliste defektidega ning nilbusega, siis on see väga ohtlik,» sõnas Berliini Humboldti ülikooli migratsiooniuurija Naika Foroutan telekanalile ARD.
ARD telesaates «Report Mainz» avaldati, et teadlased, kes julgevad Sarrazini immigrantidevaenulikke teese kritiseerida, saavad juba tapmisähvardusi ja sadu kirju täis sõimu ja ähvardusi.
Pärast pikka vaikimist sekkus integratsioonidebatti lõpuks ka liidukantsler Angela Merkel, teatades laupäeval, et immigrandid peavad saksa keele selgeks õppima. Merkel tunnistas, et islam on osa Saksamaast, kuid rõhutas samas, et Saksamaal islami seadused ei kehti. «Kehtib põhiseadus, mitte šariaat,» sõnas Merkel CDU noortekogu kongressil.
Spetsialistide nappus
Kantsleri arvamuseavaldusi peetakse aga vastuoluliseks, kuna paljude moslemite jaoks on šariaat põhiline teeviit igapäevaelus. Isegi Saksa juristid peavad tihti just šariaadiga arvestama, eriti pere- ja pärimisõiguse puhul. Näiteks Kölnis kohustas kohtunik Iraanis kehtiva šariaadi järgi üht iraanlast maksma abielulahutuse järel eksnaisele 600 kuldmünti.
Ühtlasi tunnistas Merkel, et Saksamaa vajab immigrante, eriti spetsialiseeritud tööjõu näol. Saksa Tööstus- ja Kaubanduspäeva DIHK andmetel on riigis puudu umbes 400 000 inseneri, meistrit ja hästi koolitatud spetsialisti. See andis aga integratsioonipoleemikale vaid hoogu juurde. «Enne kui me välismaalt inimesi juurde hankima asume, peame tegelema nendega, kes on juba siin,» selgitas Seehofer ARD-le.
Mainzi Allgemeine Zeitung nõustus kantsleri arvamusega, et saksa keele valdamine aitab kaasa probleemi lahendamisele. Samas ei tohi unustada, et vaid migratsioonitaust ei anna õigust inimesi valikuliselt diskrimineerida.
«Seda võib nimetada multikulti’ks või kuidas iganes soovite: Saksamaa on faktide järgi sisserändemaa. Avatus ja tolerantsus peavad maksimaalsed olema. See ei tähenda aga mingil juhul, et Saksa identiteet kannataks. Reegel on: kes siin elab, peab tahtma end integreerida,» teatas leht. «Igal juhul ei tohi mitte keegi luua illusiooni, et lihtsalt võib vahet teha kõrgelt kvalifitseeritud «headel» sisserändajatel, kelle saabumist tervitatakse, ja «halbadel», keda tahetakse maha suruda.»