Valitsus kiitis täna heaks Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni «Naised, rahu ja julgeolek» rakendamiseks Eestis aastatel 2010–2014, millega toetatakse naiste osakaalu suurenemist riigikaitses.
Naiste osakaalu tõstmine riigikaitses sai valitsuse heakskiidu
21. oktoober 2010, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon peegeldab välisminister Urmas Paeti sõnul arusaama, et konfliktide ja kriiside lahendamise ning rahu tagamise võti on tsiviilisikute kaitse, sealjuures naiste aktiivsem roll.
«See resolutsioon oli esimene otsus, milles tunnistati relvakonfliktis tekkiva kahju mõju suurust naistele ja lastele,» ütles välisminister.
«Resolutsiooniga seadis rahvusvaheline üldsus eesmärgi leida tegevusjuhised naiste ja tütarlaste kaitseks, aga ka naiste osaluse suurendamiseks rahuläbirääkimisel ja konfliktijärgsel rahu ülesehitamisel,» selgitas Paet.
«Tänaseks on riigisisese kava resolutsiooni täitmiseks koostanud ligi 20 riiki. Seega peab ka rahvusvaheline üldsus ÜRO resolutsiooni ja sellel põhinevate õigusaktide täielikuks rakendamiseks peab olema senisest veelgi aktiivsem ning rohkem vaeva nägema,» ütles Paet.
«Resolutsiooni ja seal seatud eesmärkide täitmise olulisust Eesti jaoks kinnitab ka see, et 11.-12. novembril toimub Tallinnas välisministeeriumi ja Eesti NATO ühingu korraldusel rahvusvaheline konverents ÜRO resolutsiooni 10. aastapäeva tähistamiseks. Sellel konverentsil keskendume konkreetsemalt Afganistani naiste olukorrale,» sõnas Paet.
Paet toonitas kolme peamist põhjust, miks on resolutsioonis seatud eesmärkide täitmine Eesti jaoks oluline: Esiteks osaleb Eesti ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja OSCE liikmena aktiivselt rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel.
Teiseks on naiste õiguste ja olukorra edendamine üks Eesti välispoliitilise, arengukoostöö- ning inimõigusalase tegevuse prioriteetidest.
Kolmandaks ajendiks on Eesti panus rahvusvahelistesse sõjalistesse ja tsiviilmissioonidesse riikides, kus konfliktilahendus ja rahuehitamine on otseselt seotud resolutsiooni rakendamisega ning kus soolise aspekti arvestamine missioonide kavandamisel ja elluviimisel toetab rahvusvahelise tegevuse tõhusust.
Eesti prioriteetideks tegevuskavas on välisministri kinnitusel poliitiline ja diplomaatiline tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides, kahe- ja mitmepoolne arengukoostöö ning humanitaarabi naiste olukorra parandamiseks konfliktijärgsetes situatsioonides.
«Samas on vajalik ka sooalaste teadmistega ekspertide arvu tõstmine ja väljaõpetamine ning laiem teadlikkuse tõstmine naiste, rahu ja julgeoleku alal rahu ja julgeolekuga seotud struktuurides. Samuti naiste osalemisvõimaluste laiendamine rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning naiste esindatuse suurendamine rahvusvahelistel rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel,» ütles Paet.