Kui paljud vanemad peavad andma lapsele kooli raha kaasa ainult ekskursioonide ja teatriskäikude jaoks, siis mõnes koolis tuleb rahakotti kergendada söögi, töövihikute ja ka tualettpaberi eest maksmiseks.
Koolid küsivad vanematelt lisaraha
15. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tehnikagümnaasiumi direktor Anneli Errit tõdes, et ehkki ta ei pea tualettpaberiraha kogumist lastelt päris normaalseks, peab kool seda siiski tegema.
Summa, mis vanematel paberi, s.o paljunduspaberi, pabertaskurätikute ja WC-paberi eest välja käia tuleb, ei ole suur, jäädes poolesaja krooni ringi, kuid sunnib siiski vanemaid küsima, kuhu siis pearaha läheb ja kas kool tõesti ise sellise kulu katmisega toime ei tule.
«Ega vanem toeta selle rahaga kooli, ta toetab oma last. Laste arvu vähenemine muudab aga kooli elu aasta-aastalt keerulisemaks,» selgitas Errit. Samas rõhutas Errit, et õppimine, toit ja töövihikud on koolis seevastu täiesti tasuta.
«Tegelikult on vanematel põhikoolis õppiva lapsega seoses väga vähe kohustusi,» leidis Errit. Lisaks on tasuta haridus tema hinnangul üldse küsitav mõiste. «Keegi maksab ju ka selle paberi kinni, ja kui kõik on tasuta käes, ei õpita seda hindama,» sõnas ta.
Mitmed koolid koguvad põhikoolilastelt ka söögiraha, kuna summa, mis riik tasuta toitlustamiseks annab, ei kata tegelikke kulusid. Sellel aastal maksab riik iga koolilõuna tarbeks 12 krooni. Õppevahendite ja töövihikute eest tasub riik põhikooli õpilase kohta 458 krooni ja õpikute eest iga õpilase kohta 282 krooni.
Tartu Forseliuse gümnaasiumis kogutakse söögi eest algklassiõpilastelt juurde kroon ja põhikooliastme lastelt neli krooni päevas. Kooli direktori Tiiu Millistferi sõnul on raha juurde küsimine vanematega kokku lepitud ja erilist nurinat ei põhjusta.
Piinlik küsida
«Muuks me raha juurde ei küsi ja tualettpaberi ostmine sel teel ei tuleks kõne allagi,» kinnitas Millistfer. «Põhiharidus on ette nähtud tasuta ja selles osas peame hakkama saama; kui vanemad on nõus, siis muidugi võib küsida, aga mina seda siiski õigeks ei pea.»
Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Kalle Niinas kinnitas, et ka nende koolis on paberiraha, sealhulgas WC-paberi raha kogumine minevik.
«Oleme tõepoolest kunagi kogunud, aga eks ta piinlik värk oli ja imelik oli seda küsida,» tõdes Niinas.
Seevastu kogub kool küllaltki suuri summasid klassiraha mitmesugusteks üritusteks. Summa on klassiti erinev, mõnes klassis kuni 500 krooni. Klassirahasse Niinase sõnul kool ei sekku, vaid see jääb iga klassi enda otsustada ja lepitakse vanematega kokku. Samas oli ka Niinas seda meelt, et tasuta haridust tegelikult olemas ei ole.
«Seesama pabergi ju on vaid näiliselt tasuta ja meie üritame õpetada lapsi sellesse säästvalt suhtuma, et nad oskaksid seda kasutada ega võtaks korraga liiga palju,» rääkis Niinas.
Arusaamatu turvaraha
Töövihikute eest kogutav lisaraha on samuti kooliti erinev, suurem osa koole on suutnud korraldada nii, et nende eest raha juurde ei nõuta. Koolides, kus seda siiski ka põhikooli töövihikute eest küsitakse, tuleb maksta juurde mõnesaja krooni ringis.
Postimehega ühendust võtnud põhikoolilaste vanemad rääkisid ka veel nn kapirahast ja turvarahast. «Laps õpib ühes parimas Tallinna koolis ja iga paari kuu tagant tuleb maksta 500 krooni müstilist turvaraha. Samas varastati kooli ühelt korruselt hinnaline peegelkaamera ja pärast öeldi, et seal korrusel pole kaameraid,» kirjeldas anonüümseks jäänud lapsevanem.