Kuigi päästeameti eelarve on majanduslanguse aastatel märkimisväärselt vähenenud, kinnitas päästeameti peadirektor Kalev Timberg, et päästetööde kvaliteet ei ole langenud ning ka tulevikus võivad Eesti elanikud ennast turvaliselt tunda.
Timberg: kärped ei ole päästetööde kvaliteeti alla viinud
31. oktoober 2010, 19:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Timbergi sõnul praegustel andmetel järgmisel aastal päästjatel senine eelarve säilib. «Et eelarve tasakaal oleks maksimaalne, siis üks on selge - palgad ei tõuse. Ja mis palgatõusust me saamegi rääkida, kui näiteks möödunud aastal võeti kõigilt päästevaldkonna töötajatelt solidaarselt ära kaheksa protsenti, samuti kadus kogu sotsiaalne pakett ehk lisasissetulek ületundide eest ning tulemuspalk individuaalse panuse eest. Reaalselt vähenes päästetöötajate palk 25-28 protsenti,» ütles Timberg.
Tema sõnul uuel aastal aga enam mingit äravõtmist ei tule. Samuti on päästeamet suutunud tagada olukorra, kus kärbete tingimustes ei ole teenuse standard alla langenud. «Näiteks pole riigil olnud võimalust meile viimastel aastatel investeeringuteks olulist raha anda, kuid oleme suutnud asjad seada nii, et kasutamiseks on olemas eurotoetused. Näiteks ELi keskkonnaalaste projektide raames on päästjatel olnud kasutada vahendeid ligi 180 miljoni krooni ulatuses, mille abil oleme saanud reostustõrjetehnikat, päästemasinaid, konteinereid, metsakustutusvarustust ja palju muud,» selgitas Timberg.
Tema sõnul pole elu tänu sellele seisma jäänud ning ka järgmiseks aastaks on olemas toetusrahad, mis aitavad tehnilist baasi edasi arendada. Kuid ülejärgmiseks aastaks ootab päästeamet juba taas riigi abi investeeringuteks, näitesk oleks vaja 25 uut tsisternautot ja palju muud.
Timbergi sõnul pole päästjate võimekus pole langenud, neil on hea masinapark, samuti on kaitseriietus väga heal tasemel. «Kuna koolitussüsteem nõuab, et päästjad peavad tegema kutseeksami Väike-Maarja päästekoolis, võib väita, et meeste teadmised lähevad pidevalt paremaks. Kellel vaja, see õpib eesti keelt. Näiteks korraldame töötajatele tööpaiga vahetusi, tuues Virumaa venekeelseid päästjaid ajutiselt Saaremaale ja Viljandimaale, et nad keelepraktikat saaks,» ütles Timberg.
Päästeametis toimub ka pidev analüüs, kuidas kujundada komandode võrgustikku nii, et inimeste turvalisuse tase ei langeks. «Jah, on loomulik, et Tallinnas ja Põlvas ei saa olla päästjate sündmuskohale saabumise aeg sama, kuid kompensatsioonimehhanism on selline, et piirkondades, kuhu päästjad jõuavad hiljem, oleks tõhusamalt korraldatud ennetustöö ja vabatahtlike tegevus. Olemegi otsustanud riigiga, et tõmbame kohtades, kus kaadri vähesuse tõttu on efektiivsus madal, riiklike komandosid kokku, kuid samas toetame neis piirkondades vabatahtlike tegevust, andes neile tehnika ning makstes väljasõiduraha,» märkis Timberg.
Samas rõhutas ta, et vabatahtlike kaasamise arvelt päästetöötajaid ei koondata, vaid nad suunatakse lähimasse tegevust jätkavasse riiklikusse komandosse. «Seeläbi tõstame seal päästevõimekust, kvaliteeti me kusagil alla ei lase,» lisas Timberg.