Ligi peab prioriteediks õpetajate palgatõusu

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: Ekraanitõmmis reporter.ee videolt

Haridusminister Jürgen Ligi kirjutas sotsiaalmeedias, et tema prioriteet on õpetajate palgatõus, samas kui koolivõrgu kinnisvara saab korras hoida optimeerimis- ja renoveerimiskava järgi.

«23. sajandi lõpul võib-olla mõtlen teisiti, aga 21. alguses on mu kindel eelistus õpetajate palk,» kirjutas Ligi sotsiaalvõrgustikus vastuseks Tartu linnapea Urmas Klaasi kriitikale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu suhtes, mis suunab haridustoetusest umbes 2,6 miljoni euro suuruse investeeringuosa hoopis õpetajate töötasu suurendamisse.

«Selge – riik peab andma, aga ei tohi selleks kusagilt võtta. Ebaselge, kuis saab ta siin osa antavast ära võtta sel moel, et tõstab õpetajate palka, mis on tolle antava põhiline komponent,» kirjutas Ligi Facebookis.

«Aga peaasi, et hädakisa käiks. Seekordne on 2,6 miljoni pärast, millega saaks tõsta õpetajate palka 1,2 protsenti või teha 264 aastaga korda mediaanomavalitsuse ühe keskmise koolimaja. Parteijuhid lubasid veel augustis üle, et tõstame palku kümme protsenti aastas, ent rahandusminister nõustus pakkuma selleks katet inflatsiooni jagu, 2,3 protsenti. Ülejäänuks ei piisa paraku ka mu enda ja naise palgast kokku,» jätkas ta.

Koolivõrku investeerimisel on Ligi kindel eelistus, et Toompealt tuleb seda korraldada 241-miljonilise optimeerimise ja renoveerimise kava järgi, mitte koordineerida eraldi ka vanade seinte värvimist.

«Renoveerida ei saa sellest 2,6 miljonist kümnendikus kohalikes omavalitsustes isegi üht ruutmeetrit,» kirjutas Ligi.

«Vürstiriikide vastus tuleb seekord Urmas Klaasilt: see pole see raha, need on teie koolid, nood pole minu lapsed ega õpetaja ega kokkuhoid, vaadaku riik ise, kuidas saab, seadust ei tohi mingil juhul muuta.»

«Mu vastus vürstile on, et on küll ka sinu õpetajad ja lapsed, nad ei saanud ainult riigi omaks, kui too rahastamise oma õlule võttis, on ka linna kokkuhoid, on isegi Tartu koolid,» jätkas Ligi.

«230 tuhande pisiremondi asemel ehitasime Tartule sügiseks 6,5 miljoni eest Tamme Gümnaasiumi ja peame teda juba 2016. aastast üleval 500 000 eest. Tartu Tamme põhikooli tegime värskelt korda 550 000 eest ja küllap saate seda nüüd kasvõi vähem kütta.»

«Tartu Emajõe koolgi teenib Tartut. Erivajadustega laste riigi hoole alla võtmine pole ainult neetud Toompea huvi ega võõras kulu, vaid on ka teie pered ja raha sääst. Kutsekoolide osa ses kirjas on jama ainuüksi seetõttu, et neist investeeringutest ei lähe noisse midagi,» kirjutas Ligi.

Tartu linnapea Urmas Klaas saatis haridus- ja teadusministeeriumile kriitilise kirja, milles tõi välja, et linn ei nõustu kavandatava seadusemuudatusega ja palub nimetatud eelnõu mitte mingil juhul toetada. Klaas kirjutas, et kui see raha läheb nüüd õpetajate palgatõusu katteks, peab linn sama raha oma tuludest leidma. Summa puudumisel võib Klaasi sõnul jääda mõni oluline ülesanne täitmata või mõnel koolil hoopistükkis remont tegemata.

Samuti ei pea Klaasi sõnul paika ministeeriumi põhjendus, nagu asendaks järgmise kuue aasta peale jaotatav 241 miljonit eurot senist investeeringutoetust, sest sellest summast läheb lõviosa vahendeid hoopis riigigümnaasiumide rajamiseks. Kohalike omavalitsuste põhikoolide programmi eeldatav maht on Klaasi sõnul mitte 241 miljonit, vaid üle poole vähem ehk 109 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles